Mati Miil: suur unistus – Elvasse tuleks rajada kaasaegne hariduslinnak

Elva valla hariduselu võiks tõusta täiesti uuele tasemele, kui luua tänase Elva gümnaasiumi senise kohmaka kahes asukohas tegutsemise asemele läbimõeldud hariduslinnak, mis tõmbaks õpilasi ligi kaugelt ja lähedalt, kirjutab Elva vallavolikogu liige Mati Miil. 

Praegune Elva gümnaasium on kiiresti arenev ja elujõuline kool. Viimastel aastatel on tavaline, et esimeses klassis alustab seal ca 80 last. Lausa nii, et möödunud kevadel soovis just Elvas gümnaasiumiteed jätkata rekordarv noori.
Koolis valitseb sportlik vaim, osaletakse Eesti Olümpiakomitee pilootprojektis „Sport kooli“, mille eesmärk on tuua lapsed spordi juurde juba esimestes klassides.

Tänane lahendus on ajale jalgu jäänud

Õpilaste numbrilised näitajad on küll head, aga tänane Elva hariduslik infrastruktuur ei toeta kvaliteetse hariduse andmist lastele.
Elva gümnaasiumi toimimine on praegu logistiliselt kohmakas ning ebamugav nii õppijatele kui ka õpetajatele. Toimetatakse ju kahes asukohas: 1.- 6. klasside õppehoone ning spordihoone asub Tartu maanteel ning 7.- 12. klasside õppehoone Puiestee tänaval.

Ka vajab Puiestee tänava 1980ndatel aastatel ehitatud õppehoone vajab lähiaastatel renoveerimist, et nii õppimis- kui õpetamistingimused vastaksid 21. sajandi standarditele.
Kui aga juba renoveerima hakata, tuleks mõelda kohe suuremalt – nõukaaegse koolimaja remontimise asemel ehitada hoopis Tartu maanteele Arbi järve äärde kaasaegne õppehoone ning luua nii lausa hariduslinnak.
Idee Elva hariduskeskusest põhineb reaalsel vajadusel – vallas eri piirkondades tegutseb väiksemaid koole, kuid hariduselu keskpunkt asub selgelt Elva linnas.

Pered hääletavad jalgadega

Võimalus oma lapsele head kooliharidust saada on lapsevanematele kahtlemata väga oluliseks kaalukeeleks, miks valida elukohaks üks või teine paik. Pered tulevad elama neisse kohtadesse, kus lapsed saavad mitmekülgse ja kvaliteetse hariduse.
Selle näitas hästi kätte Peedu erakooli avamise lugu – sinna hakati lapsi tooma ka küllalt kaugelt. Ja teistpidi – kui Elvas puuduks võimalus saada tasemel gümnaasiumiharidust, hääletaksid pered jalgadega. Seega kui soovime, et meie vald kasvaks ja areneks, tuleb jõulisemalt ja läbimõeldumalt tegeleda hariduskorraldusega.
Mõistlik on vallas panustada ühele väga heal tasemel gümnaasiumile, kus töötavad parimad õpetajad, kus on kaasaegsed õppetingimused ning kuhu tänu hästi korraldatud koolitranspordile on ligipääs ka valla kaugematest nurkadest tulijatele. Tänapäevaste võimaluste juures on transpordiküsimus kindlasti lahendatav.
Mõtleme ka selle peale, et õpetajate puudus aina süveneb ning neid ei saa Elvas hoida pakkumata vähemalt suurepäraseid töötingimusi.

Kui visioon on tugev, leitakse ka vahendid

Meie vallas elab 15 000 inimest ning ideaalis võiksid kõik valla lapsed õppida kohalikus koolis.  Infrastruktuuri puudutavad tingimused hariduslinnaku tekkimiseks on tegelikult olemas, sest linnale kuuluval Tartu maantee krundil on piisavalt ruumi uue õppehoone ehitamiseks. Põhikool ja gümnaasium võivad asuda küll eraldi majades, kuid peaksid asuma samas hariduslinnakus.Lisaks õppehoonetele peaksid siin asuma ka õppetööd toetav infrastruktuur sh ühiselamu, staadion, spordihoone ja täismõõtmetes ning kõikidele rahvusvahelistele standarditele vastav ujula, kus saab korraldada ka piiriüleseid võistlusi.
Viimase küsimuses loodan väga, et terve mõistus võidab ning vallavalitsus loobub ideest ehitada ujula säästuversioon Verevi randa ning ehitab selle asemel täismõõtmetes ujula spordihoone kõrvale, säästes nii ka Verevi ranna rannariba, mis hetkel plaanitakse täis ehitada.
Mõistagi on lennuka plaani küljes ka hinnalipik. Number sellel võib olla suur, kuid raha valla eelarves selleks on olemas. Küsimus on ju tegelikult prioriteetide seadmises ehk küsimus: kas meie laste haridus on meile oluline või mitte?  Hariduskorraldus on teema, milles ootaks väga diskussiooni ja võimalikult paljude osapoolte kaasamist.

Elva gümnaasiumi hariduslinnaku rajamine viiks meie valla hariduskorralduse täiesti uuele tasemele ning võimalik, et just nii leiaksime üles ka ühtsustunde, mis valdu ühendades kuhugi kaduma on läinud.