Juhani Jaeger: “Minu maailmavaade on armastus ja vastutustunne.”

mees mööda maailma käis
tal meeled meelerahu täis
ja sõber iseendaga

/“Meelerahu”, CD “Päikeselaigumees”, Vinland/

Nende sõnadega algab üks Juhani Jaegeri kirjutatud ligi poolesajast laulust. 45-aastane Jaeger on rahu ja meelekindluse ise. Suur ja tugev nagu Arbi mänd, mida ei painuta tuuled, tormid ega aeg.

Vestleme Elvas Pikal tänaval, tillukeses majas, kus Jaeger elab koos elukaaslase Anneli ja peagi 8-kuuseks saava tütre Mirteliga. Vahepeal Tartus korteris elanud pere kolis siia 1.5 aastat tagasi vabariigi sünnipäeval – vaid mõni nädal enne pöördelist 2020. aasta koroonakevadet ja eriolukorra algust.

Vanad majad – olgu linnas või keset metsa – on elamiseks Juhani lemmikkohad. “Need inspireerivad rohkem kui kaasaegne arhitektuur. Elva asukoht Tartu lähedal ning vaid 2,5-tunnise rongisõidu kaugusel Tallinnast on ideaalne inimestele, kes naudib vaikust ja rahu, kuid soovib sellest vajadusel kiiresti niinimetatud suurde maailma naasta.

Elva valla keskkond tervikuna inspireerib. Olen suurema osa oma laule ja kirjatöid kirjutanud just siin. Elvas on avarust ja privaatsust,” ütleb Jaeger ja lisab: “Millegi uue loomisele aitab kaasa, kui keskkond sinu ümber moodustab teatud vaakumi – ruumi, mis tõmbab sinu seest lagedale kõik enneolematu, mis teadvuse sügavamates kihtides peidus on. Valda arendades tuleb mõelda suurelt ja olla natukene hull,” usub Jaeger.

Elvaga seos juba lapsest saati


Paludes intervjuu alustuseks natuke rääkida oma lapsepõlvest, meenutab Jaeger, et tema lapsepõlv möödus võrreldes tänasega hoopis askeetlikumates oludes: “Ema Mare-Ann ja isa Andres – täna pensionärid – said teadustöötajatena perele lubada vaid tagasihoidlikku 2-toalist korterit. Elasime vanemate ja vend Jaanusega nagu vanas talutares – magamistuba oli linaga pooleks jagatud.”

Elvaga tekkis tihedam side põhikoolieas, kuna Elvas elad Jageri vanatädi Leili, kes elas siin koos oma mehega–Uue Testamendi ja kreeka keele professori dr. Ago Viljariga, kelle koostatud kreeka keele õpik ja sõnastik on tänaseni Eestis ainsad omataolised.
“Kahju, et mul poisikesena ei olnud võimalust ega oskust legendaarset vaimulikku kui inimest tundma õppida. Olin selleks alles liiga laps,” ütleb Jaeger, meenutades mälupilti töölaua taga istuvast paksude prilliklaasidega onu Agost kirjatööd tegemas.
Professori töötuba oli pisike. Kirjutuslaua ja kahe tugitooli kõrval mahtusid sinna vaid maast laeni raamaturiiulid, täis eesti- ja võõrkeelset teaduskirjandust, käsikirju ja päevikuid,” mäletab Jaeger, kes sai vanatädi maja tema lahkumise järel päranduseks.
Ma ei küsi, kas tema enda kristlaseks saamine ja tänaseni tihe side Tartu Jaani kirikuga sai mõjutust vanatädi abikaasa maailmavaatest ja usulistest veendumustest…

Keskkooli järel asus Juhani Tartu Ülikooli õigusteadust õppima. “Oma ettekujutuses pidasin valdkonda huvitavaks, kuid detailsus ja paindumatus röövis minu jaoks peagi ju- risti elukutse võlu.” Mõnda aega panustas ta seejärel aktiivselt Bigbank’i tegevusse. “Need olid huvitavad aastad käesoleva sajandi alguses, kui ettevõte loobus kõrvaltegevustest ja taotles endale pangalitsentsi. Panga äriplaani kokkupanek sai mu viimaseks suuremaks projektiks pangas – sealtpeale jäin nõukogu liikme tagasihoidlikku rolli.

Pärast seda tegutses Juhani mõnda aega väikeettevõtjana hulgikaubanduse ja konsultatsiooni valdkonnas, kuni aastal 2005 toimus pööre ja tema põhitööks sai kultuurikorraldus. “Tartu Jaani kirik oli äsja taastatud ja vajas juhti, kes ehitaks üles kultuuriprogrammi ja vastuvõtuteenused ning haldaks pärandiobjekti, kus kohtuvad koguduse, linna ja riigi huvid. 2008. aastal alanud majanduskriisi mõjul vähenes järsult kultuuriprogrammi maht. Pääseteena nägin võimalust asuda ise kontserte produtseerima. Selles leidsin ka oma kutsumuse,” meenutab Jaeger.

Oma loomingus laulab igatsusest, otsimisest ning leidmisest

Jaegeri musikaalsus pärineb tema isapoolsest suguvõsast: “Õppisin muusikakallakuga Tartu 7. Keskkoolis ja sain laulupisiku külge Tartu Poistekooris Uno Uiga käe all,” meenutab Jaeger ja lisab, et 1980ndad oli karm aeg isegi elukutselistele muusikutele, iseõppijast noormehest rääkimata – muusikariistu polnud kas saada või olid need liiga kallid. Jaeger mäletab hästi, kuidas ta käis koos sõpradega uudistamas Tartu Kaubamaja muusikariistade osakonnas tõelist imeasja – süntesaatorit.
Mu enda esimene pill oli aga üks õudne vene vineerivabrikus toodetud kitarr, mis seisis isal kapi otsas ja mida ta iial ei mänginud. Aga mina õppisin iseseisvalt pilli ära,” on Juhani rahul, et leidis oma muusika.

Alles ehitusjärgus tühjas elutoas istudes palun tal midagi laulda, et ta loomingust aimu saada. Kui 10 inimesest 8 teeks sellise jutu peale näo, nagu poleks kuulnudki, siis Jaeger kuulub nende hulka, kes oma loomingulisust ei häbene. “Viimasel ajal esinen üsna harva. Jaani kirikus tegelen rohkem teistele loovisiksustele esinemisvõimaluste pakkumisega,” kirjeldab Jaeger oma tänast eluetappi, toob siis kõrvaltoast kitarri ja hakkab laulma. Kõik laulud on ta enda looming – nii viis kui ka sõnad.

iga päev läheb looja
looja läeb
sinu käed andvad sooja
soojad käed
enam vargil ei käida
elu tundub ulm
kuid vahel armastus võib näida
natukene julm


/ “ L o o j a l ä e b ” , C D
“Päikeselaigumees”, Vinland/

Kui selliste sõnadega laulab 45-aastane mees, pikkusega 1.84, kelle musta värvi T-särgi varrukad ei kavatsegi macholikku süsimusta karvkatet peita, siis… Ühesõnaga, kuulda taolise alfaisase suust romantilist ja siirast baritoni on sama ootamatu, kui et jaanilaupäeval saaks hommikuni ilma talvemantlita õues istuda!

Väärtustab inimlikke suhteid ja üksteisevahelist austust

Laulan armastusest, igatsusest, otsimisest, leidmisest…,” lausub oma 15-aastast Taylori kitarri kallistav mees, ega varjagi, et suuri tundeid  on ta hing otsinud pool elu ning õnneks mitu  korda ka leidnud, kinnitades, et tal on neli tütart kolme erineva partneriga. Vanim laps on juba täisealine ja õpib Tallinna Ülikoolis, keskmised aga käivad Tartu Luterlikus Peetri Koolis.

“Romantiline suhe ema ja isa vahel võib ajas ju muutuda, kuid vastastikune hoolimine ja austus peavad jääma. Seda vajavad lapsed ja tegelikult ka täiskasvanud ise. Meil on see õnneks nõnda ka läinud,” ütleb Jaeger ja lisab, et esimesed, kes tulid detsembris Mirteli sünni puhul õnne soovima, olid tema eelmine naine koos kahe tütrega.
Elame lähestikku, et saaksin lastele lähedal olla,” lisab Jaeger. Teda kuulates mõtlen miljonitele naistele maailmas, kes ainult unistavad taolistest sõbrasuhetest oma laste isa ning eks-kaasaga.

Rahvusidealist ning pigem karja juht kui kaasajooksja

Meie vestluse käigus süveneb arusaamine, et Jaeger teeb asju omamoodi. Talle meeldib rääkida suurtest ideedest, millesse usub ning oma veendumusega nakatab ta ka kuulajaid. Teiste ideedega kaasa jooksma ta aga ei kipu – kas juhib ise karja või läheb üksiku hundina oma teed.
Olen idealistliku ellusuhtumisega romantik, kuigi see pole pragmaatilises maailmas alati lihtne. Aastal 2000 astusin erakonda Isamaa. Alguses olin päris aktiivne, kuid pikaks ajaks side erakonnaga praktiliselt kadus. Need olid aastad, mil rahvusriigi ideaal oli poliitikas oma tähtsuse minetanud ja käis üks lõputu peenhäälestamine. Kahjuks unustas toona ka Isamaa oma rahvusliku aatepartei juured. Viimastel aastatel on need aga jälle leitud,” ütleb Jaeger, kes tegutseb erakonna fraktsiooni nõunikuna Riigikogus ning valiti hiljuti ka Isamaa juhatusse. Isamaa aatepartei näo taastamisel on tal maailmavaatelise nõunikuna oma kindel roll. Hiljuti kinnitatud programmdokumendis “Eestluse elujõud” määratleb Isamaa enda kolm maailmavaatelist põhisuunda:

eesti rahvuse püsimajäämine,
konservatiivne ühiskonnakorraldus ja
parempoolne majandus.


Mida enam süvenen ühiskonna toimimise alustesse, seda enam paneb mind imestama paljude inimeste kaugenemine inimeseks olemise vundamendist, milleks on perekond ja lapsed. Suur idealistlik küsimus on, millistel väärtustel ja põhitõdedel ühiskond põhineb ja kuidas see jõuab läbi hoiakute reaalsesse ellu. Millises maailmas me elame, milliseks see läbi meie tänaste tegude areneb ja kas see maailm meile meeldib ka 30 või 50 aasta pärast?
Näiteks eesti keele säilimine 100 aasta pärast kõrgtasemel kultuur-, äri- ja teaduskeelena sõltub otseselt sellest, millised hoiakud antakse lastele kaasa läbi kodude ja haridussüsteemi,” räägib Elva mees, kelle tagaaias on telk-saun. Selles saunas võib ta istuda 4 tundi järjest ja mõtiskleda just nende eestluse elujõu küsimuste üle.

Jaegerile meeldib lihtne elu.” Mulle meeldib oma kätega meisterdada rustikaalseid ja praktilisi asju. Näiteks mu kolm nooremat last magavad mu enda ehitatud voodites. Häll on valmistatud vana kodumaja katuse kunagistest roovlattidest. Konservatiivne mõtteviis võiks tähendada sedagi, et mees ehitab oma kätega, käib jahil, vastutab oma pere ja laste eest ning annab edasi teadmise, et inimene on osa ökosüsteemist. Samast ökosüsteemist, millest inimkond tsivilisatsiooni vohades oma laiskuse ja mugavuse tõttu oleme eemaldunud,” kritiseerib Jaeger tahtmatult kogu 21. sajandi tsivilisatsiooni.

Elva vald vajab loovat juhti

Meie pere on oma pisikese elamisega rahul, aga Elva Spordihoone juurde peaks tulema korralikes mõõtmetes ujula, arendada tuleb elamupiirkondi, mis vastavad perede vajadustele, aga ka rahvusvahelistele normidele, taastada valla äärealadel elavate inimeste usaldus valla suhtes, mis on haldusreformi järel kõikuma löönud,” loetleb Jaeger, kes kandideerib Isamaa esinumbrina kohalikel valimistel, vallavõimu suuri väljakutseid.

Selleks, et tänased ja uued vallaelanikud leiaksid põhjuse Elva valda elama asuda ja siia elama jääda, tuleb vallal pingutada nende elutingimuste nimel. Juhani usub, et loovisiksusele pole paremat kui väikelinna atmosfäär. See on viinud ka mõttele Elva potentsiaalist autoritele ja iduettevõtjatele suunatud inkubatsioonikeskuse asukohana tulevikus.



“Eks selline raamatupidajalik juhtimine siin Elva vallas mind kui kultuurivaldkonna tegelast häirib. Siinne elu võiks olla märksa elavam, vaimukam ja ligitõmbavam nii tänastele vallaelanikele kui ka neile vahvatele inimestele, kes otsivad, kus oma “jalg maha panna”.

Uurin, milline on tema esimene reaalne samm Elva valla elanike huvides. “Igakuisest lasteaia kohatasust vabastamine,” ütleb Jaeger kõhklemata. “See on konkreetne samm tänaste vallaelanike huvides. Lastega perede ja lasterikkuse toe- tamine kohaliku omava- litsuse poolt aitab samas kaasa ka meie rahvuse säilimisele läbi aegade, mis on meie riigi suurim ja raskeim kohustus.

Loo autor: Maire Aunaste

Sina oled see, kes lõpuks otsustab

Selleks, et Elva vald areneks ja muutuks elukeskkonnana järjest paremaks, saad sa teha kolme asja:
1) osale kohalike volikogude valimisel 17. oktoobril (või e- või eelhääletusel) ja hääleta omale meelepärase Isamaa Elva kandidaadi poolt
2) jaga oma arvamust Isamaa Elva meeskonnaga, võttes meiega ühendust
3) kui oled eriti aktiivne ja tahad Elva valla arengusse isiklikult panustada, siis liitu Isamaa Elva valimismeeskonnaga