Reostunud Kentsi paisjärve taastamine – kas järjekordne “plaanisime parimat, aga välja tuli nii nagu alati?”

Käisime uurimas, kuidas edenevad Annikorus Kentsi paisjärve taastamistööd. Selgub, et üks järve rajatavatest settesaartest on valmis ning teise kallal toimetas mitu koppa. Järvemuda ühest järve servast teise upitamisele on kulunud juba 200 000 € maksumaksja raha ja läheb veel 500 000 €.

Paisjärve taastamisest on räägitud aastaid ning see toimub endise Konguta valla ühinemistoetuse abil, mis otsustati just järve taastamisse investeerida. Lisaks taotles Elva vald raha juurde Tartumaa arendusseltsi suurprojektist ja maakondade arengustrateegia elluviimise toetusmeetmest. Projekti maksumus on 700 000 €.

Kas Annikoru Kentsi paisjärvest saab tuhkatriinu lugu ehk haisvast biotiigist sünnib tõesti kaunis selgeveeline puhkeveekogu, on suur küsimus. Senine tööde käik, kus järvest ei eemaldatagi sinna aastate jooksul settinud reostunud muda, lubab imelises tuhkatriinu loos kahelda. Kuid vaatame lähemalt, mis Kentsi paisjärvega parasjagu toimub.

Kentsi paisjärv – mitte lihtsalt üks kuivaks lastud paisjärv, vaid äärmiselt reostunud veekogu.

Annikorus asuv Kentsi paisjärv pole mitte lihtsalt üks kuivaks lastud paisjärv, vaid äärmiselt reostunud veekogu. Keskkonnamõjuhinnangus kirjutab selle koostaja zooloog Nikolai Laanetu paisjärve kohta juba 15 aastat tagasi nõnda: „Vihmutusvee tarbeks ehitatud ja nõuetele mittevastavalt käiku lastud järve ökoloogiline seisund on tänaseks mitmete erinevate mõjude tulemusena jõudnud olukorda, kus paisjärv ei ole kasutatav supluskohana. Veekogu kalastik on küll kõrge produktiivsusega, kuid suure saaste koormuse tõttu ei ole järve kalastik söögiks kasutamise seisukohast soovitav. Järve hüppeliselt kõrge reostuskoormuse kasv, mille põhjustajaks oli ja on Elva linna puhastusseadmetest tulevad veed ja setted, on põhjustanud paisjärve hüpereutrofeerumise e. ülemäärase taimede toitainetega rikastumise, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda.
Järv on muutunud haisvaks biotiigiks, mis ei ole vastuvõetav elanikkonnale, see võib ohustada inimese tervist ega võimalda täita veepoliitika raamdirektiiviga püstitatud eemärke tagada aastaks 2015 kõigi veekogude „hea seisund“.”

Reostunud setetest valmistatud saartele plaanitakse atraktsioone

Elva vald on endise biotiigi puhkeveekoguks muutmisel võtnud kasutusele huvitava taktika. Nimelt ei eemaldata järvest reostunud setteid, vaid nendest kujundatakse järve kaldad ja kaks saart. Eesmärk on niimoodi raha kokku hoida.
Tööde tegemisel kuhjatakse setted lihtsalt hunnikutesse ja nii jääbki. Kopa töötamist saadab ebameeldiv hais. „Ei ole küll soovi sellisesse järve ujuma minna,“ ütleb Mati Miil, Elva volikogu liige ja järvega piirneva kinnistu omanik.

„Tänaseks on Elva vallavalitsuse tellimusel, teadmisel ja juhendamisel ning omanikujärelevalve jälgimisel teostatud saastu- nud pinnase (järvemuda) teisaldamist ca 230 000 euro eest. See on raisatud raha, mis on kulunud mudast ühe saare rajamisele. Miks ei võiks sellist suurt ja kulukat projekti teha nii, et see jõuab soovitud eesmärgini? Praegusel viisil jätkates kahjuks puhkeala küll pole võimalik siia rajada.“

Miil on üritanud teemat tõstatada Elva vallavolikogus, kuid see pole kuskile jõudnud. Küsimusele, kas setete kuhjamise teel tekkinud saared uuesti vette tagasi ei valgu, vastas vallavanem Heiki Hansen volikogu koosolekul, et jah, nad võivad küll tagasi valguda, aga projektis pole seda asjaolu probleemina nähtud.
„Saari on vaja selleks, et sinna saaksid tekkida atraktsioonid. Meie eesmärk oli projekti hinda võimalikult odavaks saada ja sellepärast kasutataksegi setteid saarte rajamisel,“ ütles ta volikogu koosolekul.

Keskkonnaamet: probleemi pole

Keskkonnaameti veeosakonna vanemspetsialist Kairit Kriis selgitab, et 12 aasta jooksul, mis Kentsi paisjärv on olnud tühi,  on sinna jõudnud saasteained liikunud järve põhjas kasvanud taimedesse.
Elva reoveepuhasti on pärast keskkonnamõju hindamist rekonstrueeritud ja Kavilda jõkke juhitava heitvee kvaliteet vastab normidele.
„Saared on ehitatud kohalikust pinnasest – peamiselt vähelagunenud turbast, mitte ainuüksi settest. Saarte nõlvused on valitud 1:3-le, mis on piisav saarte nõlvade püsivuse saavutamiseks. Eelduslik vee sisselaskmise aeg on 2022. aasta lõpp, selleks ajaks on saartel kõik nõlvad hästi kamardunud kahe vegetatsiooniperioodi jooksul. Tänu sellele ei ole lisameetmeid vaja rakendada,“ räägib ta.

Saared rajatakse Kentsi saarele selleks, et vähendada piklikul tuultele avatud järvel tuulte mõju. Ka peaksid saarte ümbrusesse tulevikus tekkima tuulte eest kaitstud ja seega soojema veega alasid, mis on oluliseks toite- ja elualaks paljudele veeloomadele ja kaladele ning paljude kalaliikide noorjärkudele. Saared ise on aga Kriisi sõnul oluliseks elupaigaks kahepaiksetele ja eelistatud pesitsusalaks ka paljudele linnuliikidele.

Hea tulemus eeldab projekti korraliku läbimõtlemist

Keskkõnnamõjuhinnangu koostanud Laanetu, kes on Kentsi arengutega hästi kursis, ütleb, et asi ei pruugi siiski olla nii lihtne nagu keskkonnaamet väidab.
„Kindlasti on keskkonnamürgid endiselt setetes ja mudas olemas. Järvemuda võiks kasutada küll saarte rajamisel, aga tingimusel, et veega kokkupuutuvast alast ei hakkaks setteid vette leostuma. Kui me lihtsalt setteid kuhjame, hakkavad need kindlasti lainetuse mõjul leostuma ning toimub veekogu eutrofeerumine,“ selgitab ta. „Saarte kaldad oleks pidanud kindlustama geotekstiiliga või kasvõi pajukaigastega, kui tõesti raha polnud, ning saared rajama kõrgemad, sest vastasel juhul on nad varsti  veepinnaga tasa.“

Kas praegu saaks kuidagi veel asja päästa? „Ainuke võimalus on külvata järvepõhja valge ristik või muru ning lasta kaks aastat järvepõhjal kamarduda. Kui sinna midagi ei külva, tuleb hundinui,“ ütleb Laanetu.
„Samas kahe aastaga ei teki siiski vaid murukamaraga olukorda, kus saarte- ja järveservad muutuksid väga püsivateks. Vihmaga hakkavad need pinnad kindlasti erodeerima, maalihked tekivad vihmade mõjul ka täiesti püsivatel pindadel, rääkimata siis veel sellistest rajatistest. Pole välistatud, et niiskel perioodil vajuvad need saared laiali nagu lehmakoogid.“

Laanetu lisab, et Kentsi järve taastamine on väga positiivne ning saarte rajamine samuti, kuid saari tehes oleks kindlasti pidanud mõtlema kaldakindlustuste peale. „Muidu võib asi tulla välja nagu Vene värk – plaanisime parimat, aga välja tuli nii nagu alati,“ sõnab ta.

Sina oled see, kes lõpuks otsustab, kas valla asjaamine võiks tulevikus olla loogilisem!

Selleks, et sinu arvamus loeks, saad sa teha kolme asja:
1) osale kohalike volikogude valimisel 17. oktoobril (või e- või eelhääletusel) ja hääleta Isamaa Elva valla poolt
2) jaga oma arvamust Isamaa meeskonnaga
3) kui oled eriti aktiivne ja tahad Elva valla elu paremaks muuta, siis liitu Isamaa Elva valimismeeskonnaga