Vahur Jaakma: “Kohalikele inimestele otsustusõigus tagasi –loome Elva osavallad!”

Elva valla kaugemates nurkades ei ole enam mingit võimu ega väge ning rahvas ei tea isegi
vallavanema nime. On aeg anda otsustamine tagasi kohapealsetele inimestele ja luua Elva osavallad, kirjutab Elva vallavolikogu liige Vahur Jaakma.

Omavalitsemine on kui tunnete loomine: sa pead tekitama inimesele tunde, et temast midagi sõltub.
See tunne ei valeta kunagi ehk kui inimesele tundub, et asjad temast sõltuvad, siis nii ongi, ja demokraatia toimib. Tark keskvõim annab kohalikele otsustada kohapealsed asjad, sest nii saavad valitsejad keskenduda fundamentaalsematele küsimustele.
Vallavalitsus ei pea pead murdma, millal on Rannus või Rõngus õige aeg teeääri või parki niita, küll aga on tema töö mõelda välja, kuidas luua uusi töö- ja elukohti, parandada valla mainet, milliseid teid ja tänavaid on vaja remontida jne. Elva vallas aga tegeleb vallavalitsus paraku muuhulgas ka teemadega, mille otsustaminevõiks vabalt toimuda kohapeal osavalla tasemel.

“Armas vallavalitsus, kas ma tohin palun lume ära lükata enne, kui see ära sulab?”

Näiteks lume lükkamiseks Puhjas pidi luba küsima valla keskusest ning lund tohtis lükata alles pärast vastava nõusoleku saamist. See on täiesti mõttetu asjade ülereguleerimine.
Samasuguse näite võib tuua suvisest teeäärte niitmisest. Puhja kandis pole mitte kunagi varem olnud olukorda, kus jaanipäevaks jäävad teeääred niitmata. Sel aastal see juhtus, sest suure valla keskvalitsus otsustas niitmise lükata hilisemaks.
Ei oska öelda, kas nad ei teadnud, et ohakad juuni lõpuks juba mehekõrgused on või ununes „tühipaljas“ niitmise teema muude tähtsate asjade vahel ära.
Selge on see, et taolist asja ei saa juhtuda, kui küsimuse üle otsustaksid kohalikud inimesed. Kaudselt haakub niitmise teema ju valla mainekujundusega, sest suvel on siinkandis rahvast palju liikumas ja teeäärtes rinnuni vohavad takjad ja nõgesed jätavad lohaka ja hoolimatu mulje meie külalistele.

Elva valla piirkonnakogudest ei sõltu mitte midagi

Võib küsida, et milleks veel osavallad, kui on juba olemas piirkonnakogud. Haldusreformiga anti omavalitsustele nimelt võimalus teha piirkondadesse esinduskogud, mis võisid koosneda kohalike kogukondade esindajatest, volikogust välja jäänud kandidaatidest või huvigruppide liikmetest. Piirkonnakogult küsitakse arvamust valla olulistes küsimustes nagu eelarve, eelarve strateegia, arengukava
ning piirkonnakogu võib ka ise algatada ja tõstatada küsimusi.

See kõik on väga ilus, kuid Elva vallas piirkonnakogude süsteem ei toimi. Nendest ei sõltu mitte kui midagi, neid ei kuulata ja nad eksisteerivad vaid formaalselt. Näiteks Elva linna väga tegus piirkonnakogu oli kategooriliselt vastu Verevi ranna detailplaneeringule, kuid vallavalitsus ei arvestanud nende seisukohtadega absoluutselt mitte ning sõitis kohalikest elanikest lihtsalt üle.

Puhja piirkonnakogu pole viimase kahe aasta jooksul kordagi kokku kutsutud. Kas see tähendab, et Puhjas on elu nii korras, et mitte ühtegi kohapealset teemat arutada polegi? Kindlasti mitte! Võtame kasvõi lasteaiakohtade nappuse: Puhja lasteaia rühmad on viimse piirini täis, peredele on raske pakkuda kohapealset lasteaiakohta ja seega puudub oluline tõmbenumber perede Puhja elama meelitamiseks.

Ulila vana koolimaja mahamüünimine kui mitte-kaasamise “musternäidis”

Mis juhtub siis, kui kohapealsetele inimestele üldse kaasarääkimise ja otsustusõigust ei anna, paistis väga selgesti silma Ulila vana koolimaja saatuse üle otsustamisel. Nimelt arutati Elva valla rahanduskomisjonis, et kas oleks mõistlik vana koolimaja lammutada või hoopis ära müüa.
Hoone saatuse üle otsustasid inimesed, kes vast üldse kogu elu jooksul Ulilas korra olid käinud. „Käisin seal ükskord ja minu arust pole sellel kultuuriväärtust,“ arvas üks rahanduskomisjoni liige. Teine lisas „see on teil nagu kongresside palee, te ei saa haldamisega hakkama. Müüme ära!“
Hoone pandigi müüki ja kohaliku piirkonnakogu arvamust keegi ei küsinud. Ometi on kohalikel inimestel tühjalt seisva hoonega olemas tugev idee – sinna oli planeeritud luua lastehoid, et lapsevanemad ei peaks
enam lapsi Tartusse lasteaeda sõidutama ja Tartu sissekirjutustega manipuleerima.
Väljapoole paistab Elva vald kui kaasamise musternäide, kui kahjuks on kaasamise mõiste Elva valla näitel
täielikult naeruvääristunud. See on tühipaljas sõnakõlks ning vallavalitsuse retooriline kõrgpilotaaž. Mingit
kaasamist tegelikult Elva vallas ei toimu ja kohalike arvamus võimulolijaid karvavõrdki ei huvita

Osavaldade loomine peataks rahva võimust võõrandumise protsessi

Vald on meil suur ja väga mõistlik oleks osa otsustamist anda tagasi koha peale. Üks võimalus seda teha on luua osavallad. Seda võiks teha liitunud valdade põhjal. Nii tekiksid Puhja, Rannu, Konguta, Rõngu ja
Elva linna osavallad ning eraldi piirkondadena Aakre ja Palupera.
Osavaldade süsteem on nii mõnelgi pool Eestis edukalt toimimas, näiteks Pärnus, Saare- ja Hiiumaal
ning Lääne-Nigulas. Need on pindalalt ja rahvaarvult suured omavalitsused ning osavalla eesmärk on tagada elanikele suurvaldade kõigis osades igapäevaselt vajaminevate teenuste kättesaadavus, piirkonna heakord ning kohalike kogukondade huvide esindatus ning autonoomia. Osavalda võib võrrelda ka Tallinna
linnaosadega.
Usun, et sellise süsteemiga saaksime peatada võimu rahvast võõrandumise protsessi, mis Elva vallas praegu kahjuks jõudsalt toimub ning tuua ka teenused vallaelanikele lähemale. Kõik võidaksid – kohalikud küsimused saaksid kohtadel operatiivsemalt otsustatud ning keskvalitsus võidaks juurde aega ja võimalust
keskenduda suurematele teemadele. Inimesed Rõnggus, Aakres ja Puhjas tunneksid taas, et ka nendest
Elva vallas midagi sõltub. Just niimoodi saamegi lähemale rahva tõelisele kaasamisele.

Sina oled see, kes lõpuks otsustab

Selleks, et Sinu arvamus loeks, saad teha kolme asja:
1) osale kohalike volikogude valimisel 17. oktoobril (või e- või eelhääletusel) ja hääleta Isamaa Elva poolt
2) jaga oma arvamust Isamaa Elva meeskonnaga
3) liitu Isamaa Elva valimismeeskonnaga