Raimond Pihlap: Miks Elva suurobjektid ei valmi ja mida teha, et nad valmiks
Valdav enamus valla eelarverahast on juba „kinni“ olemasoleva masinavärgi töös hoidmiseks. Midagi uut algatada käib seetõttu enamasti üle jõu. Nii ongi Elva valla investeerimisvõimekus vaid ligikaudu miljon eurot aastas, millest on suurte ettevõtmiste jaoks vähe, kirjutab Raimond Pihlap.
Vähem kui aasta pärast kohalikke valimisi on suurem jagu pikaajalisi lubadusi lükkunud ebamäärasesse ja kaugesse tulevikku. Alles ju olid kõik kandidaadid näost õhetavad ja teotahet täis. Praegu kuuleb rohkem juttu „realistlikkusest“. Elva tingimustes tähendab “realistlikkus” enamasti seda, et nokitseme pisitasa edasi, lepime sellega, nagu asjad on.
Miks on nii, et ujulast aina räägime, aga valmimistähtajad liiguvad isegi paberil pidevalt eest ära? Miks koolimaja remondist küll kõneldakse, aga jälle läheb aeg raisku ja hind jookseb eest ära? Miks uuendatud staadionit ei paista ega paista? Rannahoone on jälle nagu tuvi katusel, mitte varblane pihus. Samal ajal Tartu vald avab staadione, spordihooneid, hokiväljakuid ja kultuurikeskusi – ja seda ühelainsal sügisel.
Teiste valdade tegevus, nagu Tartu ja Kambja valla puhul näeme, samuti on heaks näiteks tegususest Tõrva vald, näitab, et saab küll uusi suuri ehitisi rajada, kui on selge suunataju ja pühendumus.
Ei, ka Elva vallas pole kõik ebaõnnestunud. Linna teedevõrk, mis veel aastat kuus-seitse tagasi oli suuresti amortiseerunud, on nüüd üsna heas tempos uuendatud: Kesk tänav, Pikk tänav, Puiestee ja Liiva tänavad. See on vajalik suund. Ujula rajamisest on räägitud lõputult juba mitmeid valimisi järjest. Siiski seisab selle valmimine ikka veel kauges tulevikus. See viitab, et vallavalitsuses pole arusaama inimeste soovidest ega ka oskust neid soove ellu viia.
Mitte vähe raha, vaid vähe vaba raha
Alles see oli, kui vallavalitsuse esindaja avaldas lootust koolimaja remondihanke läbikukkumise järel, et ehk ehitushinnad langevad. Võivad kunagi langeda küll, aga sel juhul võib põhjuseks olla majanduse järsk jahtumine, mis muudab ka laenuraha raskemini kättesaadavaks. Hinnalangusest ei tarvitse seega suurt kasu olla. Peame tegutsema ikkagi nendes oludes, mis meil on.
Elva valla häda pole see, et raha on vähe, vaid see, et raha kulutatakse ära. Püsikulud on lihtsalt väga suured. Olemasolevat masinavärki kuidagi töös hoida ja amal ajal midagi uut algatada käib enamasti üle jõu. Valdav enamus eelarveraha on juba „kinni“ ja uued mõtted sinna enam juurde ei mahu. Nii ongi Elva valla investeerimisvõimekus ligikaudu miljoni euro ringis aastas, millest on suurte ettevõtmiste jaoks vähe.
Mõistmine, et haldusaparaat tuleks üle vaadata ja vahendeid säästlikumalt kulutada, on aga puudulik. Esiteks tasuks küsida, kas praeguse suurusega vallavalitsus – vallavanem pluss neli abivallavanemat – on ainus võimalus. 100 000 elanikuga Tartus on lisaks linnapeale viis abilinnapead. Kärpevõimalus tööjõukuludelt ulatuks Elva vallas kuni 200 000 euroni aastas, kui kaotada kolm abivallavanema kohta. Viie aasta peale annaks see juba summa, mis läheneb miljonini.
Rohkem tuge MTÜdele
Sihtasutus Elva Kultuur ja Sport edendab kahtlemata olulist valdkonda, turismi. Kuid kas need summad on kulutatud just kõige tootlikumal moel? Püüdsin volikogu istungil küsida vallavalitsuse esindajatelt, kas ei peaks täpsemalt mõõtma kulutuste efektiivsust. Vastuseks kõlas pitem arusaam, et “ahah, te ei peagi turismi oluliseks!“. Paraku raha kontrollimatu ära kulutamine ei ole seesama, mis valdkonna tähtsustamine. Praegu ööbib Elva valla majutusasutustes ametlikel andmetel aasta jooksul ca 12 500 Inimest. Samas sihtasutus kulutab turismiedenduseks ca 200 000 Eurot aastas. Kas mitukümmend eurot inimese kohta kulutada on mõistlik kulu? Seda on oluline kriitiliselt hinnata.
Turismile ja turundusele kuluvate summade parem sihtimine ja tegevuste ülevaatamine annaks aastas säästu ca 150 000 eurot. Viie aasta peale teeks see 750 000 eurot.
Ilmselt on mõistlik ka kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks kasutada mitte niivõrd valla sihtasutust, kui erasektorit, toetades sündmusi korraldavaid MTÜsid. On ju Elva tunnusüritused võrsunud just mittetulundussektorist.
Ka kaasava eelarve pausile panek, et esmatähtsad asjad kindlasti ära teha, annaks aastas 45 000 eurot. Viie aasta jooksul 225 000 eurot. Kui pihustame napi eelarveraha laiali väikeste objektide vahel, jäävad suured tegemata. Elva valla inimesed tunnevad end selle tõttu kõrvalejäetuna ning kaasamisest rääkimine muutub mõttetuks.
Viie aasta peale 2 000 000 eurot lisaks
Need kärped annaks kokku viie aasta peale investeeringuteks ligi 2 000 000 eurot investeeringuteks. Arengut ei too aga loomulikult mitte kärpimine, vaid õiged otsused, kuhu vabanev raha suunata. Kui kasutada seda laenuvõimekuse suurendamiseks, siis saaksime ehitada nii ujula kui ka gümnaasiumi. Usun, et selle nimel ei heida rahvas vallavalitsusele ette ka kaasava eelarve pausile panekut.
Investeeringud loovad võimalusi, et Elva vald oleks ligitõmbav nii elupaigana kui ka turismisihtkohana. Valda tuleb juhtida hoolsalt, kasutada raha efektiivselt ja olla tööde tellijana nõudlik. (Osundan näiteks mõne aastaga lagunema hakanud rulapargile ja ebakvaliteetsetele töödele staadionite korrastamisel.) Siin on kindlasti peidus võimalused vähendada raiskamist.
Raimond Pihlap, vallavolikogu Isamaa fraktsiooni liige