Agu Kasetalu: Elva linn elab Suure Peetrina ümberkaudse maarahva arvelt

Valda juhtiv koalitsioon eelistab oma eelarvevalikutes Elva linna valla ülejäänud piirkondadele. Meie vald on näide, kuidas haldusreform võib soodustada ääremaastumist, kirjutab Agu Kasetalu.

Tuntud muinasjutus teeb Suur Peeter raskel metsatööl ülekohut kiitsakale ja heasüdamlikule Väikesele Peetrile ning sööb tühjaks tema leivakoti. Samasugune olukord valitseb investeeringute osas ka Elva vallas: Elva linn on kui Suur Peeter, kes elab ümberkaudsete piirkondade arvelt, jättes viimastele pisikese palukese või hoopis tühjad pihud. Vastutab selle olukorra eest valimisliidu Sinu Elva Vald ja Reformierakonna poolt võimu dikteeriv koalitsioon.

Valdade ühinemise peamine argument oli suuremate valdade paranev investeerimisvõimekus ning parem juhtimiskvaliteet. Viis aastat on valdade ühinemisest möödas, aga numbrid Elva vallas näitavad hoopis midagi muud. Elva linn elab edasi Elva linnana vaid selle vahega, et linna käsutuses olev maksubaas on suurenenud ümberkaudse maarahva arvelt. Paljud Elva valla inimesed on kõnelustes maininud, et tunnetavad ebaõiglust, kuna raha ja investeeringud voolavad jõena vaid Elva linna ja valla kaugemates nurkades on areng seisma jäänud. Kui heita pilk numbritele, siis sisetunne ei peta ja täpselt nii see ongi.

Numbrid ei valeta

Vaatame Elva valla investeeringute kava aastateks 2022-2030. Kokku on vallas sel ajaperioodil plaanis investeerida 35,5 miljonit eurot. See number võib olla ebareaalne. Siseringi vestlustes on vallainimesed öelnud, et raha on otsas ning enne 2026. aastat ei saa üldse mingeid suuremaid investeeringuid teha.

Siiski. Suuremate  investeeringutena on plaanitud Elva Gümnaasiumi remont, Elva ujula rajamine, Elva linnastaadioni rekonstrueerimine, Elva lasteaia ehitus. Kokku tuleks Elvasse investeeringuid 17,8 miljoni euro väärtuses. Umbes samas suurusjärgus summa läheks ülevallaliste objektide ehitusse (nt teed, jäätmejaamadega seonduv, trasside rajamine). Jääb veel 1,6 miljonit ning see on mõeldud jagamiseks ülejäänud piirkondadele. Näiteks Rõngu piirkond saaks kaheksa aasta jooksul 100 000, Rannu 150 000, Palupera 250 000, Konguta 232 000 ja Puhja „koguni“ 900 000 eurot.

Teeme veel ühe tehte ja vaatame, mitu eurot investeeritakse piirkonna elaniku kohta. Tulemusi illustreerib kõnekalt juuresolev graafika. Pilt on kõnekas. Vahe Elva linna ja erinevate piirkondade vahel on 6 kuni 86 kordne! Nüüd pole enam kahtlust, kus tegutseb Suur Peeter ja millises kohas Väike Peeter.

Kas kõik on valmis?

Aga võib-olla on asi hoopis selles, et Rõngus, Rannus ja Puhjas lihtsalt ei ole enam midagi ehitada ja erinevalt Tallinna linnast on need kohad täiesti valmis saanud? Et kõik probleemid on lahendatud ning rahvas elab õnnelikult ja muretult? Nii see kindlasti pole.

Võtame näiteks Puhja piirkonna, kus on tõsine puudus lasteaiakohtadest. Häda ajab härja kaevu. On peresid, kus lasteaiakohtade puuduses on üks lapsevanem end sisse kirjutanud Tartusse. Nii saab lapsele seal lasteaiakoha ja Tartu lõikab endale lapsevanema maksutulu.

Samas eksisteerib võimalus võtta kasutusele Ulila endise koolimaja esimene korrus ja rajada sinna lasteaiarühm. Elvakesksed vallajuhid ei võta seda aga kuulda. Suures vallas tervikuna ju ei eksisteeri lasteaiakohtade põuda. Puhjakad saavad ju lapse viia Aakre lasteaeda…

Loodetud kasu pole tõusnud

Valdade ühinemise eel rääkisid kriitikud ääremaastumisest, mida haldusreform kaasa toob. Meie valla näide paraku kinnitag seda kartust. Kui varem oli Puhja vald Tartu naaber, siis nüüd on ta Elva valla ääreala, kohalike linnaisade kauge ja tüütu koht. Kaugemad kohad kannatavad läbi eelarve – isegi kui neisse kolib uusi inimesi, läheb maksuraha ikkagi suurde Elva katlasse. Konguta lasteaia mänguväljak ehitati 1980 ja vajab uuendamist. Elvasse plaanitakse aga spordiparki maksumusega 1 000 000 eurot.

Enam pole ka suuremat mõtet kohalikult tubli olla, näiteks hoida raha kokku elekrivalgustuselt. Isegi kui mõni kogukond otsustab oma asulas ööseks tänavalaternad kustutada, ei lähe kokku hoitud raha mitte kogukonna hüvanguks, vaid valla ühisesse eelarvesse, mida valitsus jagab Elvakeskselt. 

Ka juhtimiskvaliteedi paranemise osas pole haldusreform eesmärki täitnud. Rahakottide ühendamisest tekkivat sünergiat ei ole. On hoopis tõsiasi, et Elva linn saab teha asju, mida varem poleks rahapuudusel saanud endale lubada. Endiste väikevaldade arengule on aga kriips peale tõmmatud. Selle tunnistuseks on viimase viie aasta investeeringud ja seda näitab selgesti edasine  investeeringutekava.

Valla juhtimine peab minema piirkondadele ligemale

Samal viisil vallajuhtimisega edasi minna ei saa. Vald peab arvestama kõigi piirkondade ja kõigi maksumaksjate rahadega. Ei saa olla nii, et üks piirkond aina rikastub, samal ajal kui kõik teised jäävad aasta-aastalt viletsamaks.

Elva valla kulud tuleb põhjalikult üle vaadata ja teha vajalikud kärped. Suurel vallal on suur eelarve ja see tekitab kergesti tunde, et endale võib kõike lubada. Näiteks pidada palgal tervet ametnike ja abivallavanemate armeed, korraldada igasugu “lõbusaid ettevõtmisi”, mille mõttekus ja kasutegur on küsitav. Kas meil on tõesti just praegu tarvis kulutada turismimajandusele, kui turiste ei ole ega lähitulevikus ka ei paista?

Rahaga ei laiutatud, kui Elva linn pidi omaette hakkama saama. Praegu on see paraku võimalik vaid Väikese Peetri arvelt. On aeg selline tegevus lõpetada.

Agu Kasetalu, endine Konguta vallavanem