Elva vaimust ehk miks on hea Elva vallas elada
Elva vald, nagu iga teinegi omavalitsus, peab hea seisma oma elujõulisuse eest. Põhjuste üle, miks tegusad inimesed võiksid eelistada elukohana Elva valda, arutleb vallavanema kandidaat Juhani Jaeger (Isamaa).
Valla edu võti on inimesed. Inimestel püsib ühiskond ja tulevik kõikjal maailmas. Paraku ei ole tegus inimene Elva valla spetsiifiline edutegur, sest ta võib igal ajal kolida mujale. See on topeltkaotus: Elva vald kaotab, mõni teine omavalitsus võidab – kokkuvõttes meie valla elujõulisus halveneb.
Vallavõimu kohustus on luua ja hoida elutingimusi, mis annavad inimesele seda, mida ta eluks ja eneseteostuseks vajab. Kui inimesel on Elva vallas hea elada, siis suure tõenäosusega ta siia ka elama jääb. Lihtne, samas väga keeruline.
Elukeskkond
Inimeste vajadused on erinevad. Neist on kirjutatud koormate kaupa raamatuid ja võiks kirjutada teist samapalju. Üldistada saab aga kasvõi iseenda, pereliikmete ja lähemate kaasteeliste näitel: mida me vajame, mis meile meeldib? Suure märksõna moodustab füüsiline ja sotsiaalne keskkond: teed ja tänavad, koolid ja lasteaiad, võimalused töö- tamiseks, puhkamiseks, sportimiseks hobidega tegelemiseks, logistika, internetiühendus ja palju muud.
Elukeskkond loob baasi eneseteostuseks ja rekreatsiooniks. Elva valda kui elukeskkonda iseloomustab väga hea paiknemine ja ligipääs, mitmekülgne loodus oma metsade, rabade ja mõistagi Võrtsjärvega, sportimisvõimalused ja suhteliselt hea haridusvõrk. Need on vaid mõned näited.
Siia kõrvale võib aga loetleda puudused, millest mööda vaatamist ei saa vald endale pikalt lubada. Kasvõi seesama Võrtsjärv, mille idakallas on Elva valla territoorium, kuid kus tavalisel vallaelanikul või turistil võib kujuneda raskeks leida kohta järvevaate imetlemiseks, ujumiseks või paadi vette laskmiseks.
Elukeskkonna osaks on ka valla teed, mille korrashoiu suhtes kostab õigustatud nurinat liiga tihti, samuti lasteaiatasu, millest Isamaa valla pered järgmisel aastal vabastab.
Vaimne keskkond
Kui elukeskkond on baasvajadus, siis vaimne keskkond inimese intellektuaalsete vajaduste rahuldamiseks on vähemalt sama oluline. Millist fluidumit kannavad Elva valla erinevad paigad? Üks osa selles on kindlasti tänastel ja kunagistel institutsioonidel nagu kirjandusklass, rahvamajad ja muusikakoolid.
Teine ja olulisem külg on paigale oma jälje jätnud inimesed – Elva puhul näiteks Eesti vaimuilma suurkujud Aino Kallas, Ago Viljari, Leopold Hansen või Ain Kaalep.
Siia ritta võib rahumeeli lisada ka inimesed, kelle lugu sa ei tea, kuid kellest õhkub midagi paigale ainuomast.
Minu jaoks sümboliseerib Elva vaimu näiteks mälestus hallide viigipükste, paksude prillide ja valge nokkmütsiga Peterburgi vanahärrast, keda lapsena nägin kuni 1991. aastani igal suvel siin suvitamas. Vaimsuse annavad paigale inimesed. Kujutluspilt välikohvikus piipu suitsetavast ja paksu kirjaplokki sulepeaga ülestähendusi tegevast literaadist võiks olla Elvale sama omane kui mõnele Austria mägikülale.
Kodukohapatriotism
Vallajuht peab endalt küsima, mida teha, et need inimesed siin end koduselt tunneksid. Aga sõltumata füüsilisest, sotsiaalsest ja vaimsest keskkonnast seob inimesi kodukohaga ka lihtsalt kodutunne ja patriotism. See on uhkus ja väärikus, mis paneb ütlema, et sinu kodukoht on Palupera, Karijärve või Sangla. See tunne kasvab inimese sisse aja jooksul ja ükski vallavõim seda sinna ei istuta.
Siiski saab vald seda tunnet hoopis lörtsida, kui ta unustab inimesed, kes elavad külades ja alevites, kunagistes kolhoosi- ja vallakeskustes või uhketes mõisasüdametes. Haldusreform on viinud võimu inimestest kaugemale ja loonud mahajäetuse tunde. Sellele peab uus vallavõim leidma lahenduse. Senine lõputu jutt kaasamisest ei ole aidanud.
Füüsiline elukeskkond annab paiga vaimule ja kodutundele ruumi, kus elada ja kasvada. Kõik kolm üheskoos moodustavad põhjuse, miks me siin elame. Statistikaameti andmetel on Tartu maakond Eesti-sisesel inimeste ümberpaiknemisel populaarsuselt Harjumaa järel teine. Väikelinnade ja maa-asulate eelistamine maakonnakeskustele on järgmine tunnistus Elva valla suurepärasest lähtekohtast. Kõik saab aga alguse meie tänasest keskkonnast ja tänastest inimestest.
Elva vallas elas 1. augusti seisuga 14 598 inimest. Vaatame enda ümber, need on meie inimesed! Kui hoiame üksteist ja oleme järjepidevad oma keskkonna ja vaimu eest hoolitsemisel, saab meid rohkem ning oleme tugevamad inimestena, kogukonnana ja omavalitsusena.
Kes on Juhani Jaeger?
Juhani Jaeger on Isamaa vallavanema kandidaat, kellest pikemalt saab lugeda siit.
Tutvu ka Juhani profiiliga.
Sina oled see, kes lõpuks otsustab, kas asjad muutuvad paremuse poole!
Selleks, et Elva vald areneks ja muutuks elukeskkonnana järjest paremaks, saad sa teha järgmist:
1) osale kohalike volikogude valimisel 17. oktoobril (või e- või eelhääletusel) ja hääleta Sulle sümpaatse Isamaa Elva kandidaadi poolt
2) anna oma ideedest teada Isamaa Elva meeskonnale
NB!
Valimisnädal algab esmaspäeval, 11. oktoobril. See koosneb kuuest eelhääletamise päevast ning lõpeb pühapäevasel valimispäeval, 17. oktoobril. Eelhääletamise ajal on võimalik hääletada ka elektrooniliselt.