Raimond Pihlap: “Vald ei tohi abivajajatelt nõuda eraelu täielikku paljastamist!”

Reformierakonna mantra ütleb, et toetused peavad olema vajaduspõhised. Seetõttu pole tasuta
koolitoidu kaotamine neile probleem, sest abivajajad saavad vallalt vabastust küsida. Kahjuks
tekitab selline lähenemine juurde bürokraatiat ja ametnikud tungivad sügavalt inimeste eraellu,
sest nõuavad abivajajatelt pangakonto väljavõtteid.

Igal Eesti kodanikul on põhiseaduslikud õigused privaatsusele ja isikuandmete kaitsele. Inimese
pangakonto väljavõtted on delikaatsed isikuandmed, mida ei tohiks seaduse järgi peaaegu mitte
keegi näha.

Kahjuks on Reformierakonna juhitud Eestis inimeste eraellu tungimine muutunud tavaliseks. Viimase
aasta jooksul välja tulnud mitu juhtumit, et riigiaparaat sorib üha enam ebaseaduslikult inimeste
eraelus. Alles hiljuti oli skandaal, et numbrituvastuskaamerad pildistavad valimatult kõiki inimesi ja
et ametnikud nuhivad isegi ilma panga teadmata inimeste pangakontodel.

Sama lugu on juhtunud Reformierakonna juhitud Elva vallas. Vald tahab, et abivajajad loovutaksid
vastutasuks toetuse eest oma õiguse isikuandmete kaitsele. Küsid vallalt koolitoidutasust vabastust,
pead vastutasuks andma kõige delikaatsemad andmed oma eraelu kohta.

Kolm suurt probleemi pangakontode väljavõtete küsimisega

Esimene probleem puudutab kodanike põhiõigusi. Õiguskantsler Ülle Madise ütles alles hiljuti
selgelt, et konto väljavõtte juurde pääsemine on intensiivne põhiõiguste piirang. Ta võrdles seda
jälitustegevusega, sest pangakonto väljavõte annab inimese tegevuse, harjumuste, veendumuste,
eelistuste ja kasvõi viibimiskoha ning suhtlusringkonna kohta sedavõrd palju infot.

Teine probleem on selle bürokraatlik kulu ja ressursi raiskamine, millest on rääkinud vandeadvokaat
Carri Ginter. Ta tõi Maalehele antud intervjuus näite, kuidas ühele lapsele paluti vallalt koolitoidu
soodustust, kuna pere on vaene. Toetus oli 20 eurot, aga protsessi menetles kaks ametnikku, kes
nõudsid pangaväljavõtteid, käisid naabritega vestlemas ja nii edasi. Lõppkokkuvõttes on kahe
ametniku ülalpidamine ja nende tööaeg vallale suurusjärkude võrra kallim, kui 20 eurot koolitoidu
toetust, mille eest laps koolis süüa saab.

Lõppkokkuvõttes on kahe
ametniku ülalpidamine ja nende tööaeg vallale suurusjärkude võrra kallim, kui 20 eurot koolitoidu
toetust, mille eest laps koolis süüa saab.

Rahalist ja ajalist ressurssi nõuab ka elanike tundlike isikuandmete hoiustamine turvalistes
süsteemides, inimeste koolitamine ja pidev kontroll. Kui neid süsteeme pole, siis tuleb välja kolmas
suur probleem pangakontode väljavõtete küsimise kohta – andmelekete risk.

Tehisintellekti tulekuga on kelmide petuskeemide tase läinud väga peeneks. Kui kelmid suudavad
pihta panna hulga delikaatseid isikuandmeid, võivad nad palju kurja teha. Hoiatavaid näiteid kuuleb
ajakirjandusest peaaegu iga päev, kuidas kelmid kellegi varast tühjaks riisusid. Aga kui tuleb välja, et
kelmid said andmed kätte vallavalitsuse tegemata töö tõttu, siis võib vald vastutada suurte
rahatrahvidega, mis kõik tuleb maksumaksja taskust kinni maksta.

Võib ette kujutada näiteks noort tudengist üksikema, kes palub vallalt 20 eurot, et laps saaks koolis
sooja söögi. Abi andmiseks nõutakse pangakonto väljavõtet. Väljavõttel on kirjas read: hilinenud
alimendid eksmehelt, kohtutäituri mahavõtmised, üür, psühholoogi arve, lapse sünnipäevapeo
kulud. Need pole enam pelgalt arvud ja numbrid, vaid tema elu kõige valusamad ja intiimsemad
killud, mida vallamaja koopiamasin võib kes teab kellele paljundada.

See ei ole isegi hüpoteetiline risk, mis võib tulevikus aset leida. Andmeleke on juba toimunud. Eesti
Ekspress kirjutas sel kevadel, kuidas omavalitsustest lekkisid tuhandete inimeste traagilised lood. Üks loos kirjeldatud omavalitsustest oli Elva vald, kust rändama läksid eriti detailsed isikuandmed ehk
probleem on juba käes.
Elva vallavolikogu liikmena olen tõstatanud küsimusi, kui suures mahus andmeid küsitakse ja kuidas
neid hoiustatakse. Sain eneselegi suureks üllatuseks teada, et vallal puudub isegi ülevaade, kui palju
on elanikelt pangaandmeid küsitud ja kui suures mahus on neid hallatud. Kui uurisin, et kes vastutab,
kui inimeste pangaandmed välja lekivad, siis selle peale rehmasid ametnikud muretult käega, et kui
peaks mingi trahv tulema – eks siis tuleb ära maksta.

Kohalik omavalitsus ei saa olla koht, kus inimeste elu reakaupa pangaväljavõttelt lahti harutatakse.
Inimväärikus ei mahu tabelitesse ega koopiakaustadesse. Inimeste pangakontodel sorimine ei
lahenda ühtki sotsiaalset probleemi – see loob ainult uusi.

Tasuta koolitoidu väärtus on laiem

Vallal on võimalik lahendada kõik eelpool kirjeldatud probleemid, kui soe koolitoit oleks kõigile
lastele tasuta. Ühelt poolt on see pragmaatiline, tagab inimeste põhiõigused ja vähendab riske.
Teisalt on see väärtusküsimus.

Eesti riik kuulub kodanikele, mistõttu ei saa avalik võim suhtuda inimestesse kui subjektidesse, kes
peavad talle aru andma. Vallal ei ole õige hinnata ja mõõta koolilapsi ja nende vanemaid sissetuleku
järgi. Hoolivus, turvatunne, lugupidamine iga lapse ja pere vastu peaks olema universaalne väärtus.

Eesti haridussüsteemi võlu on olnud see, et üheskoos õpivad nii jõukate kui ka vähekindlustatud
perede lapsed. Edukad on need lapsed, kes õpivad hästi ja on andekad, hoolimata vanemate
sissetulekust.

Et kõigil lastel oleks ühtviisi võimalik koolis õppimisele keskenduda, on elementaarne täita
esmavajadus, et ükski laps ei tunneks koolipingis nälga. Ja võib-olla mõnel lapsel on see ainus
võimalus päeva jooksul sooja toitu saada. Ei ole õiglane hakata koolilapsi nende vanemate
sissetuleku järgi eraldama. Iga Eesti laps peab saama võimaluse.