Rahva vaesumise kriis jääb kliimapoliitika varju

Julgeolekukriis, majanduskriis, rahvastikukriis, kliimakriis – nendest on kuulnud kõik, kes vähegi meediat jälgivad. Nende varjus on Eesti suurimaks probleemiks tõusmas hoopis vaesuskriis, millest meedia ei räägi, kuid mida inimesed eriti äärealadel tunnetavad kõige valusamalt. Valitsus on aga otsustanud seda täielikult ignoreerida.  

Õigupoolest tegelebki Reformierakonna valitsus kriiside lahendamisega valikuliselt ja need valikud ei ole alati õiged. Jah, julgeolekukriisi lahendamisel on valitsuse sõnumid olnud õiged, aga sõjaliste võimete tugevdamisel on siiski otsused olnud liiga aeglased.  

Majanduskriis käib käsi-käes rahvastikukriisiga

Majanduskriisi on valitsus üritanud pigem sõnades pehmendada, et tööpuudust Eestis ei ole. Samas on hinnatõus olnud tükk aega Euroopa kõrgeim. Valitsuse maksutrall on majanduslangust veel süvendanud ja hindu kergitanud – sel aastal võetakse meilt kõigilt veel üks miljard maksudena ära. Peamine välja pakutud lahendus majanduse turgutamiseks on tuhandete võõrtööliste juurde toomine.  

Rahvastikukriisi pole valitsus üldse proovinudki leevendada. Pigem on Stenbocki majas tehtud otsuseid veelgi süvendanud trendi, et iga järgnev aasta toob kaasa sajandi madalaima sündimuse rekordi. Valitsuse esimesel tööpäeval vähendati esimese asjana perehüvitisi ja kõigi lastega perede tulumaksusoodustusi. Vähendatud on noorte huvihariduste toetusi ja tuge sporditreeneritele. Koos lisandunud maksutõusudega asetab see kõik senisest veelgi suurema koorma lapsi kasvatavate perede õlgadele ja süvendab perede ebakindust tuleviku ees. Majandusliku kindlustunde puudumine lükkab aina edasi nende laste sündimist, keda pered uuringute põhjal saada soovivad.  

Eesti inimeste toimetulek vajab lahendamist kohe – kliima on asendustegevus  

Ülemaailmse kliimakriisi lahendamisel on valitsus ülimalt agar. Poliitika on signaalide kunst, seega mõtleme hetkeks, milliseid signaale valitsuspoliitikud täna jagavad. Eesti võimsaim ministeerium on kliimaministeerium – see näitab, kus on valitsuse prioriteedid. Alles hiljaaegu lubati 2,6 miljardi euro eest meretuuleparkide toetamist, mis andnuks loa valada merre tonnide viisi betooni ning see plastmassist rajatisi täis ehitada. Innukalt käib ka looduse ümberkujundamine – metsade soostamine ja põldude metsastamine.  

Selle varjus on täiesti ära unustatud vaesuskriis. On jäänud tähelepanuta, et eriti Eesti äärealadel on paisumas puudustkannatavate inimeste hulk, kel ongi sageli valida vaid halbade valikute vahel. Kas maksta ära üür või toita peret? Kas võtta laenu ja piltlikult närida edaspidi ainult porgandit? Kas osta ravimeid või toitu, sest korraga mõlemat ei saa lubada…
Selliste valikute hulk on kasvav. Elektriarve maksmiseks võib pere olla sunnitud kokku hoidma toidukuludelt, samal ajal, kui raha ei jätku ka elementaarse ohutuse tagamiseks kodus – näiteks vanade elektrijuhtmete vahetamiseks või kodu kindlustamiseks õnnetusjuhtumite eest. Elades peost suhu, saab lühikese perioodi läbi ajada. Aga pikas perspektiivis pole ime, kui satutakse puuduse tõttu telefonipetturite lõksu või muretsetakse viimase toiduraha eest hoopis lotopileteid.  

Üks kriis süvendab teist

Päeva lõpuks võib väheste ressurssidega hakkama saamine tekitada toimetulekuraskusi juurde, sest pidev mure ja stress toovad sageli kaasa tervisehäired. Mitmekülgse toidulaua, sobiliku riietuse ja ilmastikukindlate jalavarjude puudumine, aga ka kodu soojaks kütmise suur kulu on küsimused, mille peale teised, kel selliseid probleeme ei ole, isegi ei tule. Jõukamas piirkonnas tundub uskumatu, et sellise puuduse kogemine tänapäeva Eestis üldse võimalik on. Kuid on, rääkimata siinkohal veel tasuliste raviteenuste kättesaadavuse puudulikkusest nagu näiteks elementaarne hambaravi.  

Vajalike teenuste puudumine äärealadel tähendab maapiirkonna elanikele täiendavaid lisakulusid teenusteni jõudmiseks. Maapiirkondades, kus on niigi piiratud ligipääs teenustele ja töökohtadele, on vaesusrisk alati suurem. Sobivate töökohtade puudumine toob kaasa pealesunnitud pendelrände kui kulutused tööl käimiseks kodust kaugemal piirkonnas.  

Statistika kinnitab vaesusriski 

Statistikaameti andmetel on vaesuse risk kõige kõrgem üksikutel inimestel või leibkondadel, kus on ainult üks sissetulekuallikas. Järgmine vaesusriski tegur on vanus. Kui omavahel kokku panna kaks kõige suuremat vaesusriskis olevat gruppi – eakad ja üksinda elavad inimesed, saame ehmatava tulemuse: 71 protsenti üksi elavatest üle 65-aastastest inimestest elab suhtelises vaesuses. Oleme selle näitaja poolest Euroopas esirinnas. Samuti näitab Toidupanga statistika, et viimase kolme aastaga on toiduabi saajate hulk kahekordistunud.  

Vaesusriskis elavate inimeste toimetulek peab valitsusele olema palju olulisem prioriteet kui kliimapoliitika. Tihti võib kuulda valitsusjuhti Kristen Michalit või riigisekretär Keit Kasemetsa rääkimas, et Eesti eesmärk on täita mingisugust rahvusvaheliselt kokkulepitud kliimakava.  

Kui neile rahvusvahelised kavad väga meeldivad, siis võiks meenutada, et Eesti on muu hulgas vastu võtnud 2015. aastal ÜRO-s kokku lepitud vaesuse vähendamise tegevuskava, mille järgi peaks me aastaks 2030. aastaks vaesuse määra oluliselt langetama. Ja selle eesmärgi täitmisega läheb meil väga halvasti.  

Tegelikult ei olegi olulised mingid rahvusvahelised kokkulepped, vaid Eesti inimese heaolu ja elukvaliteet. Eesti riigi eesmärk ei ole välismaal tubli välja paista, vaid tagada eesti rahva kestmine üle aegade. 

Isamaal on vaesusest väljumiseks positiivne plaan 

 Eesti rahva heaolu ja elukvaliteet peab olema riigi poliitika keskmes. Isamaa alternatiivne riigieelarve (loe lähemalt kodulehel isamaa.ee) pakub reaalseid lahendusi vaesuskriisi leevendamiseks, sh: 

• inflatsiooni langetamine 
• riigi valitsemiskulude kontrolli alla saamine 
• majanduse kasvule pööramine maksukoormuse langetamise teel (automaks, käibemaks, tulumaks, aktsiisid) 

 Riigieelarve ümberkujundamisel tuleb keskenduda avaliku sektori säästlikkusele ja majanduskasvu soodustamisele, pakkudes nõnda paremat kindlustunnet kõigile Eesti elanikele. 

 Isamaa toetab ka kohaliku majanduse elavdamist ja regionaalse ebavõrdsuse vähendamist, tagades maapiirkondades parema teenuste kättesaadavuse. Kliimapoliitika ja rahvusvahelised kokkulepped ei tohi tulla Eesti inimeste igapäevaelu ja toimetuleku arvelt. Erakonna plaan keskendub konkreetselt sellele, et Eesti inimestel oleks kindlustunne homse päeva ees, majanduslik stabiilsus ja paremad võimalused väärikaks eluks. 

Riina Solman
Isamaa erakonna aseesimees
Riigikogu sotsiaalkomisjoni aseesimees