Lauluväljak on meie traditsioonide kandja – sild olnud aegadest tulevikku

Juuli alguses toimus Elva Facebooki grupis küsitlus: „Mida peaks tegema Elva laululavaga?“ Enamus vastanuid – tervelt 88% leidis, et laululava tuleks säilitada ja renoveerida praegusel kujul.

Kaks aastat tagasi vedasin koosloomeseminaril „360° Elva Elamus“ töötuba, kus arutasime elvalaste ootusi lauluväljaku tuleviku suhtes. Töötoa osalejad olid arukate ja inspireerivate mõtetega. Mitte keegi ei arvanud, et lauluväljak on oma aja ära elanud või et seda enam kellelegi vaja ei oleks.

Eriti meeldejäävad olid noorte mõtted – nad pidasid lauluväljakut justkui pühaks paigaks. Kohati ehk liigagi pühaks, aga mitte halvas mõttes – nad austasid seda, mida meie esivanemad on selles paigas loonud. Jagasime ühist arusaama, et Elva lauluväljak on meie traditsioonide kandja, sild olnu ja tuleviku vahel.

Traditsioon, mis algas üle sajandi tagasi

Kui meie esivanemad esimest korda 1923. aasta maikuus Elva lauluväljakul laulupidu pidasid, ei aimanud nad ilmselt, kui olulise aluse nad Elva kultuurielule panid.
HEA UUE AVALIKU RUUMI arenduse ja valdade ühinemise tuules on Elva lauluväljak jäänud aga tahaplaanile. Senine võim ei ole pidanud oluliseks 35-aastast laulukaart remontida ja hooldada.

Alustame kõige elementaarsemast

Me ei vaja ulmelisi ümberprojekteerimisi ega uusi “innovaatilisi” ideid, mis lõpuks sahtlisse ununevad. Vajame lihtsalt hoolt ja korrashoidu – uut laudist laulukaarele, lilleklumpi kunagise rukkilille-tuleaseme asemele, korrastatud lippude kinnitustarvikuid. Me ei tohi lasta korduda olukorda, kus inimene peab terve ürituse vältel lippu või tuld käes hoidma, nagu juhtus sel suvel laulupeo tule vastuvõtul.
Elva arengukavas on lauluväljaku arendamiseks ette nähtud 160 000 eurot, kuid ajaraam tööde teostuseks on lükatud aastasse 2029 ja veelgi kaugemale.

Alustuseks tuleks tellida ehitusekspertiis, mis annab kindlustunde, et ehitis ei ole varisemas ja seega kellelegi ohtlik.
Samuti vajavad uuendamist lavaalused ruumid, mida praegu kasutatakse peamiselt panipaigana, ning istumiskohad, mis on ajahambast puretud.
Lisada tuleks ka jalgrattaparkla koos rattahoiupuudega, et inimesed saaksid üritustele tulla rattaga ning turvaliselt parkida.

Hoiame seda, mis juba olemas on

Elva valla kultuurikorraldajad peaksid endale teadvustama, et meil on olemas väga hea ja parajalt suur lauluväljak, mis väärib taas suuremat rakendust. See paik on kandnud sajandi jooksul laulu- ja tantsupidusid, kontserte, teatrilavastusi, spordiüritusi ja kooliaktusi. See paik on hoidnud kohalike vaimu virge ja meele rõõmsa.

…ja täna.

Laseme meie tuntud koorijuhtidel – Maimu Sirelil, Kalju Kenneril, Ants Söödil – kellele oleme laulukaare veerule pingi ja mälestusmärgi paigutanud, uhkust tunda meie kõigi üle.
Ja et Helbe Otsale, Aleks Rajale ja Juta Värgile pühendatud pink poleks lihtsalt üks pink paljude seas – vaid tunnustus nende panuse eest Elva kultuurilukku.

Aastaks 2027 planeeritav Elva valla laulu- ja tantsupidu võiks toimuda just uuendatud Elva lauluväljakul, kui laulupidu tähistab siin oma 105. sünnipäeva.

Elva lauluväljak ei ole monument. See on elav kultuurikants, mida ma loodan, et me oskame väärtustada ja hoida.

Inna-Inga Kalmus
südamega elvalane, volikogu liige