Lasteaedade mured ja väljavaated

Juhani Jaeger, lapsevanem, Järve lasteaia hoolekogu liige

Elu Elvas, parkmetsa ja järvede keskel kätkeb endas mõnusat tasakaalu linnalise elukeskkonna ja loodusläheduse vahel. Olles isana siin üles kasvatanud või kasvatamas viite last, leian, et paremat paika lastega perele on keeruline tahta. Lapsevanemana hindan väga Järve lasteaeda, kus on 2 aastat käinud mu 4,5-aastane tütar ja lasteaiateed alustamas paariaastane poeg. Maaliline asukoht, ajaloolised majad, suur mänguala ja muidugi kõige olulisem – imetoredad õpetajad ja rühmakaaslased – annab kindla tunde: ma tahan, et minu lapsed kasvaksid siin.

Igal aastal uude rühma?!
Lisaks inimestele ja olustikule on aga veel miski, mis teeb heast lasteaiast suurepärase. See on järjepidevus – püsivad kaaslased, õpetajad ja rühmaruum. Mõistagi on väikesed muudatused loomulikud, kuid kuni lapse jaoks jääb lasteaed suures plaanis samaks, ei riiva need muudatused kuigivõrd tema turvatunnet.

Siin peitubki murekoht, ning põhjus ei ole mitte meie armas Järve lasteaed ise vaid lasteaiakorraldus Elva linnas tervikuna. Paljudele meie rühma lastele (vanused ca 4-5 aastat) tähendab algav kolmas aasta lasteaias juba kolmandat uut rühma. Formaalselt küll mitte – samaks jääb rühma nimi –, kuid taas muutub rühmaruum, mitmed õpetajad ja ka rühma koosseis. Lastel ei jää üle muud kui sellega kohaneda.

Haridusteadus sellist olukorda samuti heaks ei kiida . Õpetaja emotsionaalse toe järjekindlus võib olla laste eelkooliga kohanemisel olulisemgi kui õpitoetuse tase – eriti nende laste puhul, kelle eneseregulatsioon on nõrgem, leitakse asjakohases teadusartiklis _{(vt viide 1)}. Liiga sagedane rühmade ja õpetajate vahetus võib vähendada lapse turvatunnet, mis omakorda väljendub lapse vähenenud enesekontrollis, sotsiaalses kohanemises ja emotsioonide reguleerimises. 

Koolieelikud vajavad erilist tähelepanu
Eelöeldu valguses on eriti kahetsusväärne, et Järve lasteaia rühmade ümberkorraldused puudutasid ka koolieelikute rühma. Mitmel perel ei jäänud üle muud kui nõustuda lapse üleviimisega teise lasteaeda – formaalselt väljendudes Elva linna lasteaia teise õppehoonesse.

Lapse silmade läbi on sellised muudatused eriti hellad. Sa oled leidnud oma turvalise koha, sõpruskonna ja õpetajad, kellega sul on tekkinud usaldus. Koolieelikuna hakkad tajuma suuremat stressi, kuna mänguliste tegevuste kõrval tuleb järjest enam ka õppida – keskenduda lugemis- ja kirjutamisoskusele jm kooliks ettevalmistavatele tegevustele. Ja siis pead sa seda äkki tegema täiesti uues lasteaiakeskkonnas. Selline kohanemisülesanne on eriti stressirohke lastele, kelle emakeel pole eesti keel või kelle pere on hiljuti siia kolinud.

Nende muudatuste tõttu ei saa lasteaed täiel määral täita oma põhiülesannet toetada lapse emotsionaalset, sotsiaalset ja vaimset arengut.

Lapsed Excelis
Elva linna ühendlasteaia loomist esitleti kui positiivset reformi. Lubadused olid ambitsioonikad: kulude kokkuhoid, parem juhtimine, ressursi tõhusam jaotamine. Kurblooliselt on peamiseks “efektiks” saanud hoopis juriidiline ettekääne paigutada lapsi ühest lasteaiast teise (vabandust, formaalselt öeldes Elva linna lasteaia ühest õppehoonest teise õppehoonesse). Lastest on saanud justkui tabeli read, mitte väikesed inimesed oma tunnetega.

Lastekaitseseaduse § 21 on siin ühemõtteline: lapse huvid peavad olema esmatähtsad. See tähendab kõigi asjaolude hindamist, lapse arvamuse kuulamist (tema vanust ja arengut arvestades) ning mõju tema heaolule. Kui aga igal sügisel kordub muster “uus rühm – uued õpetajad – uus asukoht”, siis tekib mulje, et valla lasteaiakorralduses pole lapse huvid mitte peamine eesmärk, vaid üks tülikas muutuja, millega tuleb leppida, kui muud üle ei jää.

Väikesed lasteaiad = suured võimalused
Järve lasteaia väiksus – viis rühma – on lapse arengut silmas pidades tohutu eelis. Just väike struktuur võimaldab olla paindlik ja katsetada lahendusi, mis tõesti toetavad lapsi. Jah, rühmade komplekteerimine on paratamatult keeruline lasteaiatee alguses ja lõpus – sõimerühmas ja koolieelikutel –, kuid selle keerukuse peavad lahendama täiskasvanud – ja mitte laste heaolu arvel.

Olukord, mis praegu lahti rullub, on välditav samas laines alushariduse muu arenguga. Pakun välja mõned märksõnad, millele toetuda lasteaiakorralduse arendamisel perede ootustest lähtuvalt:

Meeleldi lisaksin loetellu ka vanemate ja õpetajate parema kaasamise, kuid sõna “kaasamine” on viimasel ajal järjepidevalt kuritarvitatud. Ilmselgelt peab peresid ja õpetajaid lasteaiakorraldusse kaasama, aga see peab olema tegelik ja sisuline, mitte vaid auru välja laskmine, mida kaasamise sildi all pahatihti tehakse.

Lasteaedade töö saab muuta paindlikumaks liitrühmade ja haridusuuenduste abil.
Olen lapsevanemana kogenud, kuidas töötab liitrühm ehk pererühm, kus eri vanuses lapsed kasvavad koos. Mu vanemad lapsed veetsid kogu oma lasteaiatee liitrühmas. Kogemus oli rikkalik: suuremad lapsed said väiksematele olla eeskujuks, väiksemad õppisid loomulikul teel sotsiaalseid oskusi ja kohanemist. Sellist dünaamikat traditsiooniline vanusepõhine rühm ei paku. Liitrühm aitab vältida olukorda, kus koolieelikute rühmast pooled lähevad kooli, kuid need, kelle pered eelistavad lasteaiatee jätkamist veel aasta võrra, on süsteemis justkui “üle”. Liitrühma kogemuseta õpetajal võib õppetöö kavandamine liitrühmas esialgu tunduda keerukas, sest rühma laste arengutase on erinev. Samas korvab seda rühma vanemate laste asjalikkus ja eeskuju, samuti ametialaste oskuste ja hoiakute arendamine.

Elva vald väärib lasteaedasid, kus looduslähedus ja kogukondlik tugevus käivad käsikäes pedagoogilise stabiilsuse ja lapse huvidest lähtuva juhtimisega. Meie lapsed pole tabeli read ega logistilised ühikud – nad on väikesed inimesed, kelle areng sõltub turvatundest ja järjepidevusest. Ja lasteaed peaks olema koht, kus stabiilsus on norm.

Viide 1. Bailey, C.S., Osborne, C., Mattera, S.K., et al. 2022. Consistency of emotional support in early childhood classrooms: Relations with children’s regulation and preschool adjustment. Early Childhood Research Quarterly, 61, 1–14. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35573130/