KOOLITOIT SAAB OLLA MAITSEV JA TERVISLIK
Laste koolimenüü peaks olema tervislik ja täisväärtuslik ning koosnema päris toiduainetest, mitte erinevatest asendustoodetest, mille kasulikkus ja mõju tervisele on uurimata, kirjutab Maigi Keerd (Isamaa), kes on tegelenud aastaid lasteasutuste toitlustamisega Soomes, aga ka Elvas.
Toitumine on lapse tervise nurgakivi, mis mõjutab otseselt tema enesetunnet, füüsilist ja vaimset arengut. Laste toit peaks olema täisväärtuslik ning sisaldama kõike, mida kasvav organism vajab, ning see käib loomulikult ka koolitoidu kohta.
Paraku aga on hakanud jõudsalt levima eksperimentaalsete pikaajaliselt testimata lihaasendustoodete pakkumine, mida turustatakse kui tervislikumat alternatiivi looduslikule lihale. Elva koolipere mäletab veel hästi Cana-skandaali – selgus, et lastele pakutakse taimetoidupäevadel hernevalgujahust, veest ja oliivõlist koosnevaid Cana-nimelisi liha-asendusgraanuleid, mitte aga lihtsat ja maitsvat taimetoitu nagu oleks vägagi mõistuspärane eeldada. Võõras ja kummaline Cana lastele eriti ei meeldinud ja nii ummistasid nad ümbruskonna poode, et midagigi koolipäeval hamba alla saada. Rahakotilegi pole canatamine sugugi sõbralik, sest kilo lihaasendusgraanuleid maksab tunduvalt rohkem kui päris liha. Ehk sisuliselt saame me sama raha eest vähem ja isegi täpselt ei tea, mida saame, sest adekvaatseid uuringuid taoliste uudistoodete osas pole.
Taolisi lihaasendustooteid leidub turul veel. Neid nimetatakse lihaasendustoodeteks, kuid tegelikult ei asenda nad loomset päriolu päris õiget liha. Paljud neist asendustoodetest sisaldavad nisugluteeni, taimeõlisid, kus on oomega 3 ja oomega 6 rasvhapete tasakaal paigast ära, sojaõlisid ja modifitseeritud toidutärklist, mida töödeldakse kõrgel temperatuuril, eraldades vabu radikaale, mis võivad organismile põletikulist mõju avaldada. Lisaks on sojaõli sageli geneetiliselt muundatud ning sisaldab glüfosaadi jääke, mis võivad omakorda kahjustada soolestiku mikrofloorat ja põhjustada seedehäireid ning autoimmuunhaigusi. Ehk kui hakata lähemalt nende toodete koostist uurima, siis võib isu päris ära minna.
Ka toiteväärtuse poolest ei saa need ligilähedalegi sellele, mida inimese organism omastab lihast. Punases lihas leiduvad biosaadavad valgud, vitamiinid ja mineraalid, nagu B-grupi vitamiinid, raud, magneesium ja tsink, on keha jaoks hädavajalikud. Neid on äärmiselt keeruline asendada taimsetest allikatest saadavatega. Näiteks B12-vitamiin, mida leidub peamiselt loomsetes toodetes, on kriitilise tähtsusega närvisüsteemi tervisele ja vereloomele ning selle puudus võib laste arengule negatiivselt mõjuda.
Samuti on oluline teada, et loomne proteiin on keha jaoks kergemini omastatav ning aitab kaasa paremale toitainete imendumisele. Näiteks on leitud, et inimesed, kes on pikalt pidanud taimset dieeti, võivad pärast loomsete valkude taasintegreerimist tunda end paremini ning vabaneda toiteainete puudusest tingitud vaevustest nagu pearinglus.
Puudub teadmine katsetuste mõjust
Kuidas see kõik mõjutab lapsi? Lastel on eriti oluline tagada nende toidu kvaliteet, et toetada nende kasvu ja arengut. Kuna nende organismid on alles väljakujunemisel, võivad eksperimentaalsed toidud, mille pikaajalisi mõjusid pole piisavalt uuritud, kujutada endast potentsiaalset riski nende tervisele. Toidukatsetuste mõjud võivad ilmneda alles aastate pärast ja need võivad olla tõsised ning pöördumatud, sest toitumine on inimese tervise nurgakivi.
Toitumisel on inimesed alati lähtunud ilmsetest faktidest ja talupoja tarkusest. On loogiline, et toiduaine, millel puudub koostisosade nimekiri (nagu muna, piim, liha) on kehaomasem ja kasulikum, kui pika lisa- ja säilitusainete nimekirjaga tööstuslikult toodetud toode. Seda tarkust on vaja ka lasteni viia igapäevaselt ja sellel teekonnal on oma koht ka koolisööklal. Koolisöökla ei peaks olema koht, kus tehakse toidukatsetusi, mille mõjudest kellelgi mingit aimu pole, vaid just paik, kus õpetatakse tegema lihtsaid tervislikke valikuid. Jah, ühekordse Cana-söömisega ei juhtu midagi, kuid me ei peaks oma lastele koolis õpetama, et ultraprotsessitud asendustoode võiks asendada päris loomulikku toitu, mida inimkond on söönud tuhandeid aastaid.
Toitlustamise korraldajal lasub suur vastutus mõista seda paradoksi ja anda endale aru, et isegi koolisöökla menüüd koostades on kriitiline mõtlemine ülioluline suurkorporatsioonide nn teadusuuringute vahel laveerimiseks ja päris teadmiste eristamisel turunduslikust ajupesust.
Meie ülesanne on tagada laste tervislik ja tasakaalustatud toitumine, mis hõlmab ka rikkalikult asendamatuid toitaineid sisaldavaid loomset päritolu toite. Olen veendunud, et seni, kuni eksperimentaalsete lihaasendustoodete mõju inimese tervisele ja arengule pole piisavalt ja pikaajaliselt uuritud, peaksime eelistama traditsioonilisi, teaduslikult tõestatud toiduvalikuid, mis toetavad laste optimaalset kasvu ja arengut.