Kohalikku elu korraldagu kohalikud ehk võõrvolinike kohtuasjast
Elva valla isamaalased Mati Miil ja Vahur Jaakma on neli aastat tegelenud võõrvolinike teemaga ning läinud sellega Riigikohtuni välja.
Mõlemad on seda meelt, et kohalikke asju peavad otsustama justnimelt kohalikud inimesed, kelle elukoht asub selles omavalitsuses. Mati ja Vahur räägivad, miks on see teema laiemalt oluline.
Elva vallavolikogus istub mitu võõrvolinikku. Kes nad on ja kuidas nad meile võõrad on?
Mati Miil: Võõrvolinikeks nimetame neid vallavolikogu liikmeid, kes ei ela meie vallas. Elva vallavolikogus on neid mitmeid. Näiteks volikogu liige Marika Saar elab Nõo vallas. Tema seos Elva vallaga algas siis, kui ta töötas siin abivallavanemana. Volikogu liige Maano Koemets on Nõo vallavanem, aga elab tegelikult hoopis Peipsiääre vallas. Hiljuti ta küll taandas end Elva vallavolikogu liikme staatusest, kuid seniajani polnud talle probleem Elva valla asju korraldada virtuaalselt läbi telefoniekraani. Nimelt ei käinud ta füüsiliselt volikogu koosolekutel kohalgi.
See ei ole veel kõik. Elva vallavolikogu lugupeetud esimees, igal võimalusel vähenaljakaid anekdoote puistav Sulev Kuus pöörab pärast volikogu istungit autonina Otepää poole ja sõidab koju Otepääle. Elva vallaga seob teda asjaolu, et tema kaasa töötab Rõngu koolis. Mikk Järvel on küll Puhjas korter, aga tegelikult elab ta Tartu vallas ja tööle käib hoopis Kanepisse vallavanemaks. Meelis Karro aga vurab pärast volikogu istungit koju Tartusse.
Ehk meil on siin selline kirju ja mobiilne seltskond, kellel puudub seos kohalike kogukondadega ja ka huvi kohalikku elu arendada. Nad on nüüd peaaegu neli aastat toimetanud ja ette on näidata terve hulk otsuseid, mis ei ole tehtud kohalike inimeste huvides. Elva valla omavalitsus ei olegi OMAvalitsus, vaid lihtsalt üks valitsus, mida valitsevad võõrad volinikud.
Mitmed Elva vallavolikogu liikmed lahkuvad pärast istungit koju Elva vallast välja – Nõo valda, Tartu valda ja linna, Peipsiääre valda ja Otepääle.
Aga mis on halba selles, kui inimene elab ühes kohas ja käib korraldamas naabervalla elu?
Vahur Jaakma: Jutt käib vallavolinikest – rahva esindajatest, ehk inimestest, kes otsustavad kohaliku elu üle omavalitsuses. Sellist olukorda, et kohalikke küsimusi otsustavad võõrad, ei tohiks volikogus üldse tekkidagi. Valimisseadus ütleb üheselt, et kohaliku omavalitsuse volikogusse võivad kandideerida Euroopa Liidu kodanikud, kes reaalselt elavad selle omavalitsuse territooriumil. Aga kontroll valimisseaduse järgimise üle on pehmelt öeldes puudulik ning kahjuks puudub liiga paljudel inimestel ka südametunnistus. Olukorda kasutatakse lihtsalt ära.
Valijad ei peaks laskma ennast lollitada.
Vahur Jaakma
Probleem on reaalne ja praktiline. Võõrvolinikud on otsustanud:
Paluperakooli III astme sulgemise
Koolitoidu muutmise tasuliseks
Lasteaia kohatasu tõstmise
Vahur: On konkreetsed näited otsustest, mis on volikogus tehtud kohalikke kogukondi eirates ja nende huvidest üle sõites. Palupera kooli III astme sulgemine, mille tegelik sisu on luua pinnas kooli iseeneslikuks sulgumiseks. Või Elva koolilastele tasuline koolitoit – põhjuseks, et vallavalitsejatel on koolitoidu korraldamine aastaid üle mõistuse käinud. Kõige viimane „kingitus“ oli võimas maamaksu tõus. Ma usun, et need on küll kõik sellised otsused, mis ei oleks sündinud, kui võõraste volinike asemel oleksid asju otsustanud inimesed, kes elavad siin vallas ja kasvatavad siin oma lapsi.
Räägime võõrvolinike teema saagast. Mis on nelja aasta jooksul toimunud?
Vahur: Asi sai alguse 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimiste kandidaatide nimekirjade kinnitamisel. Avalikke intervjuusid, sotsiaalmeediat ja avalikke registreid uurides selgus, et lausa neljandik kandidaatidest on inimesed, kellel ei ole Elva vallas elamisega pistmist.
Alguses pöördusime selle teemaga Vabariigi Valimiskomisjoni ja kui sealt vastust ei tulnud, siis veel enne 2021. aasta valimisi ka kohtusse. Kulus kolm ja pool aastat, vaidlus käis vahepeal kaks tiiru isegi Riigikohtus ja 2024 veebruaris langetas Tartu Ringkonnakohus viimaks otsuse, mis on nüüdseks jõustunud. Ringkonnakohus kohustas valda kontrollima kaebuses nimetatud isikute rahvastikuregistri elukoha andmete õigsust.
Olime ka varem samas asjas esitanud kaebused valimiskomisjonile, riigikohtule ja halduskohtule, kuid saanud vastakaid seisukohti. Poliitturism ehk perspektiivikasse valimispiirkonda näiliselt elama asumine fiktiivse sissekirjutuse abil on levinud probleem, mis kerkib üles pea alati enne valimisi. Seni ei ole poliitikute skeemitamise vastu leidunud tõhusat rohtu. Meie eesmärk oli käia vaidlus lõpuni ehk Riigikohtuni ning saada selge hinnang, et kohalikel valimistel ei piisa vaid fiktiivsest sissekirjutusest – inimene peab kohapeal elama.
2021. a. kinnitati võõrvolinike häältega Verevi ranna detailplaneering, mis avas võimaluse kaldapealse täis ehitamiseks.
Vallarahva vastuseisu tõttu pole massiivset ehitustegevust miljööväärtuslikul rannal õnneks alustatud.
See teema on ju aktuaalne mujalgi Eestis ning õigupoolest on poliitturism alati valimistega seondunud.
Mati: Jah, Elva ei ole selles suhtes mingi eriline koht, vaid see on levinud kõikjal Eestis ja paraku valitsemise juures tavaline. Valimistel on alati kandideerinud poliitturistid ja peibutuspardid ehk sorava jutuga tuntud tegelased, kes antud piirkonnaga seotud pole ja kandideerivadki vaid selleks, et oma erakonnale hääli tuua.
Tuleb meelde, et Kohtla-Järvel on käinud valitsemine niimoodi, samuti Raplas. Võib-olla oleme sellega juba nii harjunud ja peame lausa normaalseks, et kohalikke otsuseid teevadki inimesed, kellel selle valla või linnaga tegelikult sidet pole – nad elavad hoopis kuskil mujal. Sellele teemale on ajakirjandus juhtinud palju kordi tähelepanu ning kaevatud on ka õiguskantslerile, kuid vaidlus on alati takerdunud ja lõpuks sumbunud.
Mati: Kohalike valimiste üks kandev idee on, et kohalikke asju otsustaksid inimesed, kes elavad samas paigas. Nemad tunnevad kõige paremini olusid, nemad teavad, mida tuleb teha, et elu kohapeal edeneks. Kuna nad ise samas elavad, on neil ka huvi valla arengusse panustada. Milline peaks aga olema motivatsioon Elva vallas elu arendada sellel inimesel, kes igal õhtul kell 17 kontoriukse kinni paneb ning Tartus või Nõos asuvasse koju vurab? Tal polegi seda. Nägime seda suurepäraselt Verevi ujulaskandaaliga seoses – vallaga mitteseotud valitsejatel polnud sooja ega külma kohalike elanike arvamusest või soovidest.
Vahur: Täna on meil justkui olemas kohtuotsus sisuliseks täitmiseks, kuid ega seda ei täideta. Marika Saar läheb ikka igal õhtul sirge seljaga koju Nõo alevikku ja korraldab Elva vallavolinikuna meie elu.
Elva vallavalitsus on formaalselt kontrolli justkui teinud. Libavolinike eluruumide omanike käest on küsitud, et kas nad kasutavad eluruume. Vastused on ühesõnalised, et „jah“. Konks on aga küsimuse esitamises – eluruumi „kasutamisel“ ja selles „elamisel“ on väga suur vahe. Kasutatakse eluruumi ka siis, kui seal korraks käidi ja vaadati üle ukse sisse. Ehk – sisulises mõttes on vaidlus taas suubunud JOKK-skeemi ehk juriidiliselt on kõik korrektne, kuigi sisuliselt mitte. Niipea kui me hakkaks teatud volinike elukohti sisuliselt kontrollima, laguneks Elva valla võimupüramiid laiali. Täna me võime kindlalt öelda, et Elva vallavalitsus hiilib kõrvale kohtuotsuse sisulisest täitmisest. See on õigusriigi tingimustes täiesti uskumatu olukord!
Mati: Pettuse soosimine saab alguse valla või linna valimiskomisjonist, kus inimene tuimalt rahvastikuregistri kande järgi registreeritakse. Riigikohus ütleb, et saab kontrollida, kas registreering vastab reaalsusele. Kindlasti on kohalikul omavalitsusel see võimekus täpselt samamoodi nagu ta suudab näiteks Hajaasustuse programmi puhul väga hõlpsasti kindlaks teha, kas toetuse küsija ikka päriselt elab nimetatud omavalitsuses. Ka maksuamet suudab kinnisvara müües tuvastada, kas elasid seal kaks aastat püsivalt. Ehk et igapäevases praktikas saadakse kontrollimisega hakkama küll ja volinikud ei peaks olema siin mingisugune eliit või nomenklatuur, keda kontrollida ei ole võimalik.
Kuidas valijad peaksid seda teemat enda jaoks mõtestama?
Vahur: Me oleme üle-eestiliselt saanud tagasisidet, et see teema on väga aktuaalne ja puudutab paljusid kohti. Meie kohtusaaga on tõsiselt muutnud suhtumist kohalikesse valimistesse. Pärast riigikohtu otsust ajakirjanikud kirjutasid sellel teemal hästi palju ning näha on, et meedia on sellel poolel, et petta ei tohi ning valeandmete esitamine on karistatav. Ma väga loodan, et poliitturism saab mingid raamid ja kohalikel valimistel ei jäeta seda asja nii. Surve poliitturistidele tekib mitmelt poolt – valijad teevad teadlikumaid valikuid ja ka erakonna sees toimub puhastumine – kes trikitab, eriti staarpoliitikud, need saavad negatiivset tähelepanu meedias ning see on küll viimane asi, mida mõni poliitik soovib. Selle peale vaadatakse erakonna sees väga viltu.
Mati: Kohaliku omavalitsuse mõte on, et see on kohalik – kohalikud inimesed korraldavad kohalikku elu. On üheselt mõistetav, kes on kohalik. See ei ole inimene, kes tegelikult elab kuskil mujal ja käib omavalitsusse ainult kellast-kellani tööle. Filter peaks olema just volikogudesse kandideerimisel ehk sa saad valda valitsema läbi volikokku kandideerimise, kuid kandideerida saad ainult siis, kui päriselt elad selles omavalitsuses. Meie ja paljud teised valimisnimekirjad ja liidud, kes kandideerivad kohalikesse volikogudesse, oleme püüdnud seda kohalikkuse printsiipi jälgida.
Valijad ei peaks laskma ennast lollitada.
Vahur Jaakma
Kohtuotsus on nüüd olemas, aga kas sellest muutub ka midagi sisuliselt?
Vahur: Kindlasti! Õiguskantsler Ülle Madise on öelnud, et valijad ise karistavad kandidaate, kes on mujalt – nad ei vali neid. Samas valija eeldab, et nimekirja kantud kantud inimene on sinna saanud ausal teel, mitte läbi fiktiivse elukohateate. Valija usaldab valimiskomisjoni, kes on kandidaadi registreerinud.
Kas võõrvolinike teema esiletõus võib mõjutada ka sügisesi valimisi?
Nüüd Riigikohtu otsuse järel on palju sellel teemal arutletud. See on muutnud põhimõtteid ja suhtumist. Inimesed hakkavad tähelepanu juhtima, et sa ei ela siin. Varem ei osatud sellele tähelepanu pöörata. Riigikohus on ka selgelt öelnud, et kui rahvastikuregistrikanne on algusest peale olnud vale, on isik osutunud volikokku valituks pettusega, mis ei vääri kaitset. Ka siis, kui volikogu liikmeks oleku ajal tegelikult kolida teise valda, siis kanne muutub valeks, seega ei ole volikogu liige siis enam kohalik elanik ja tema volitused volikogu liikmena peavad seaduse kohaselt lõppema.
Ma loodan, et valijad on saanud targemaks ja muutunud nõudlikumaks. Valijad ei peaks laskma ennast ära lollitada ainult selle tõttu, et seda on koguaeg tehtud ja sellest on saanud nagu omamoodi norm. Aeg on küps, kus kandidaadil tuleb olla aus. See tundub lihtne ja labane mõte, kuid sellel on sügav sisu.