Elva vallas on võimalik taastada tasuta koolilõuna – vaja on vaid paremat juhtimist

Eestis on kokku lepitud põhimõte, et ükski laps ei tohi koolis nälga tunda. Riik eraldab igale omavalitsusele raha, et koolid saaksid lapsi toitlustada ja omavalitsus lisab oma eelarvest sellele veel juurde. Hästi juhitud omavalitsustes piisab maksumaksjate käest kogutud rahast, et koolilapsed ära toita. Halvasti juhitud omavalitsused peavad lapsevanematelt raha veel juurde küsima. Elva vald kuulub kahjuks viimaste sekka, aga seda on võimalik muuta.

Koolilõuna on Eesti põhikoolides olnud tasuta juba 2006. aastast ja gümnaasiumides 2015. aastast. Kuid Elva vallas alates 2024. aastast enam sisuliselt ei kehti see üleriigiline põhimõte, et iga lapse kõht peab koolis täis saama. Kui kehvemal elujärjel lapsevanematel koolisöögiks raha pole, jääb ta laps koolis toiduta. Mõnel kurvemal juhul võib see olla lapse ainus võimalus päeva jooksul sooja toitu saada.

Tasuta koolitoit on hea näide sellest, kuidas Eesti on võrdsete võimaluste maa. Haridust saavad kõik lapsed võrdselt, hoolimata oma vanemate elujärjest. Hea haridus annab ka kehvema elujärjega peredest pärit lastele samasugused võimalused elus läbi lüüa nagu on paremal elujärjel lastel. Koolis õppimisele keskendumist ei sega ka tühjaks jäänud kõht.

Sama põhimõte on Soomes, kus juba Jätkusõja aegadest suudetud oma lastele pakkuda tasuta sooja koolitoitu, hoolimata isegi rasketest aegadest, mil märkimisväärne osa riigi varadest tuli Nõukogude Liidule loovutada. Riigi kallim vara on inimesed ja tasuta koolitoit on investeering noorte tervisesse. Kõik lapsed, sõltumata pere majanduslikust taustast, saavad koolis sooja sööki – see peaks olema esmane prioriteet.

Halb juhtimine tekitas kalli koolitoidu
Paraku on Elva vallal olnud seni esmane prioriteet hoopiski oma rumalalt juhitud asutuste ülalpidamine, mitte koolilaste toitmine. Pärast valdade ühinemist loodi Elva valla poolt 2018. aastal sihtasutus Elva Teenused, et hallata koolihooneid ja korraldada koolide ning lasteaedade toitlustamist.

Praegused Elva vallajuhid jätsid seejuures märkamata nn käibemaksulõksu – sihtasutus esitas vallale arved koos käibemaksuga, kuid vald ei saanud seda lõpptarbijana tagasi küsida. Kuna koolitoitlustus on väga tööjõumahukas teenus, tähendas see, et ainuüksi tööjõukulude pealt maksti igal aastal ligi 200 000 eurot käibemaksu, mis lihtsalt kadus eelarvest.

See tekitas Elva maksumaksjale suure kahju. Olnuks sihtasutuse töötajad olnuks lihtsalt Elva valla palgal, pidanuks vald aastatel 2018-2023 maksma tööjõukuludele kokku 855 000 eurot vähem. See raha on nüüd juba läinud. 

Elva koolides kerkis  2023. aastal koolilõuna portsjoni hind 2,1 eurolt 2,8 euroni. Võrdluseks: samal ajal Tallinnas tõusis koolilõuna hind 1,56 euro pealt 1,9 eurole ja Elva naabervallas Nõos maksis see vaid 1,36 eurot. Röögatu hinnavahe oleks pidanud häirekellad kõlama panema. Ent Elva Teenuste asutuses puudub vajalik tagasisidemehhanism, mis on olemas erasektoril.

Kui erasektoris vastutavad omanikud halva töö eest omakapitali vähenemisega, siis Elva Teenuste juhtimisvead maksab kinni maksumaksja. Seda ilmestas käibemaksulõksu juhtum. Nagu nägime, et peaaegu miljon eurot kadus, aga keegi ei vastutanud.

Finantsfopaast hoolimata otsustas vallavalitsus oma munitsipaaltoiduainetööstusega jätkata. 2024. aastal sihtasutus likvideeriti ja toitlustus toodi otse valla struktuuri alla. See lõpetas käibemaksu kadumise – kui inimesed on valla palgal, arveid ei esitata ja käibemaksu kohustust ei teki. Seega säästetakse nüüd üle 200 000 euro aastas. Lisaks kehtestati 2024. aastal lastevanemate omaosalus, mis toob vallale veel umbes 200 000 eurot. Kokku tekkis eelarvesse ligi 400 000 eurot lisaruumi.

Kõlab hästi, eks? Aga probleem on selles, et koolitoitlustus on olemuselt väga väikese marginaaliga teenus, kus selliseid „lõtke” ei tohiks üldse tekkida. Elva juhtimisvigade tõttu on aga kujunenud olukord, kus süsteem logiseb. Kuna maksumaksja maksis kõik kinni, siis ei pidanud Elva Teenused sööki isegi hästi tegema ega arvestama söömas käivate laste arvuga. Liiga palju juhtimisvigu on kogunenud aastaid ja nüüd me päris kindlalt enam ei teagi, mis koolilõuna tegelikult maksab.

Lastest said ideoloogilise kampaania katsejänesed
Selge on see, et osalt maksid lapsevanemad kinni ideoloogilisi katsetusi, mida nende endi laste peal rakendati. Näiteks viidi koolides sisse kohustuslikud taimetoidupäevad ja söögiks pakuti kallist ent lastele ebameeldivat kunstliha „Cana“ – sellest kirjutas 2023. aastal ka Õhtuleht pika loo.

Kuid asi pole siin enam ainult rahas. Sellised sammud ei ole kohased, sest koolitoit peaks eelkõige olema praktiline ja lastele sobiv, mitte maailmavaateliste kampaaniate tööriist. Koolitoit on lapsele elementaarne esmavajadus. Perede harjumused ja eelistused on erinevad – mõnele sobib taimetoit, mõnele mitte. Seetõttu peab igapäevases menüüs olema valik, kus soovijatele on alati olemas taimse toidu võimalus, aga kõigile teistele tagatud tavaline ja tasakaalus toit.

On kõige olulisem, et koolitoit oleks kvaliteetne ja taskukohane. Ideoloogilised eksperimendid, eriti veel kallite lahendustega nagu „Cana“, ei aita lapsi, vaid lisavad ainult segadust ja kasvatavad kulusid. Demograafilise kriisi ajal tuleb riigi- ja vallajuhtidel aga vältida segaduse tekitamist ja pakkuda peredele kindlustunnet.

Seepärast vajab Elva vald muutust ja kvaliteetsemat juhtimist. Vallajuhtimine ei saa põhineda juhuslikel otsustel ja silma kinni pigistamisel, vaid selgetel põhimõtetel. Koolitoit on investeering meie laste tervisesse ja haridusse ning KOV peab seda kindlust pakkuma. Tasuta koolilõuna tuleb Elvas taastada – see on elementaarne ja võimalik.

Raimond Pihlap
Isamaa Elva
Mahepõllumees ja Elva vallavolikogu liige