Elva ja selle ümbruse perede igapäevases elus on lastehoiu kättesaadavus väga oluline teema. Nagu paljud lapsevanemad, nii seisab ka meie pere selle vajaduse ees – meie peres kasvab kaks lasteaiaealist last. Üks neist on tänaseks leidnud toetava keskkonna Nõo lasteaia Montessori pedagoogikast inspireeritud rühmas ja teine veel valib omale sobivat. 

Kindlasti ei ole hea lahendus, et mitmekesise hariduse omandamiseks peavad lapsevanemad vaatama lasteaedade ja koolide poole, mis asuvad Elvast autosõitu eeldaval kaugusel. See ei toeta kogukondlikku lähenemist ja põhimõtteid ning samuti ei ole kooskõlas Riikliku haridusstrateegiaga 2035, mille esimestel lehekülgedel on sõnastatud ühe olulise eesmärgina: “Õpivõimalused on valikurohked ja kättesaadavad”. 

Lasteaedade ja koolide korraldus on peamiselt KOV-i vastutada. Lasteaedades on pidevalt järjekorras ootamas teatud hulk lapsi ning kooliealiste laste vanemate hulgas on oluline osa neid, kes pidevalt otsivad alternatiive Elva kombinaatkoolile.

Just selle olukorra valguses oleme viimased aastad otsinud vastust küsimusele, kuidas pakkuda lastele sügavamat, individuaalsest vajadusest lähtuvat, arendavat, armastavat ja turvalist keskkonda? 

Otsingud on viinud meid Montessori pedagoogikani. See pakub läbimõeldud ja praktikas tõestatud lähenemist alates sünnist kuni 18 aastaseks saamiseni ning on igati rakendatav meie haridussüsteemi eesmärkide saavutamisel.  

Kogemus noortega ja arusaam varasest toest 

Kodanikualgatusena loodud Lohvik Kogemusõppe Akadeemia (www.lohvik.ee), mis tänavu alustab oma viiendat hooaega, on aidanud kaasa rohkem kui 100 noore arengule. Oleme kogenud, kuidas õigel ajal loodud tähenduslik keskkond – olgu see noorukitele või väikelastele – võib ennetada suuremaid muresid ja pakkuda tuge, sealhulgas vaimse tervise valdkonnas, aga kindlasti teadlikumate valikute tegemisel nende tulevases elus. 

Sellest kogemusest inspireerituna oleme põhjalikult uurinud väikelaste arengukeskkondi ning jõudnud veendumuseni: Elvas võiks ja peaks tekkima olemasoleva ressursi raames alternatiivne lasteaed ja kool, mis toetaks laste individuaalset arengut süsteemselt ja terviklikult. Montessori meetodil põhinev lastehoid on just selline võimalus. Samuti on alternatiivse haridustehnoloogia pakkumine kooskõlas Haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2035, mille elluviimine on kohustuslikuks järgimiseks kõigile kooli- ja hariduselu korraldajatele. 

Mis on Montessori pedagoogika ja miks see on oluline? 

Montessori haridusfilosoofia keskmes on lapse loomulik areng, iseseisvus ja praktilised oskused. Laps ei ole passiivne osaline, vaid aktiivne õppija, kellele antakse teadlik ja nähtamatult juhitud vabadus, struktuur ja keskkond enese arendamiseks. Montessori pedagoogikal toimivates haridusasututes luuakse ruum, kus laps: 

Montessori metoodika pärineb eelmise sajandi algusest ja on toetub teaduspõhise haridustehnoloogia alustaladele. Tänased uue põlvkonna haridusteadlased ja innovaatorid on reformidega liikumas väga sarnaste arusaamade poole. Mingis mõttes on ime, kuidas arsti- ja pedagoogikateadlane Maria Montessori suutis sada aastat tagasi üksinda luua hariduskontseptsiooni, millesarnaseni teadlaste rühmad tänapäeval alles jõuavad. 

Montessori meetod on eriti tõhus ka laste puhul, kellel on arengu- või keskendumisraskused. Eestis on tänaseks juba mitmeid näiteid edukalt toimivatest Montessori rühmadest, kus 30 lapse seas valitseb kord ja distsipliin – see räägib metoodika toimimisest iseenda eest. Elvale lähim montessori pedagoogikale tuginev rühm avati 2024. aasta sügisel meie naabervallas Nõos. Tänaseks on pered laste arenguga väga rahul ning ka juhendajate jaoks on metoodika ennast tõestanud. Huvi Montessorist inspireeritud rühma tegemiste vastu tuntakse nii teistes rühmades kui ka väljastpool lasteaeda. Nõo võib tunda õigustatud uhkust oma tublide lasteaiaõpetajate üle. Samuti tõstab alternatiivne haridusvõimalus oluliselt asukoha väärtust. 

Mitte vähem oluline on Võru kogemus Väike Werrone kooli ja Kood/Võru näitel. Uuenduslike, lapse/nooruki/täiskasvanu vajadustest lähtuva õpikäsitluse rakendamise tulemusel tõuseb oluliselt olemasoleva keskkonna väärtus ning paiga atraktiivsus töö- ja elukohana. Suureneb ka investorite huvi regiooni vastu. Võrus tublisti üle kümne aasta tegutsenud Waldorfkool koos lastehoiu ja -aiaga on kohalikku haridusmaastikku mitmekesistanud. Aastate jooksul on piirkonda elama asunud uusi peresid, kelle elukohavahetuse ajendiks oli just laste haridusvõimalus. Häid näiteid on veel Tallinnas, Pärnus ja Tartus, kus Montessori ja muud alternatiivpedagoogikad on loomulik osa KOV või riiklikust haridusvõrgust. 

Kogukonna vajadused ja valmisolek 

Meie ettepanek on lisada Elva tänasele haridusvõrgule väärtuslik uuendus Montessori pedagoogika baasil. Metoodika pakub lapsele võimalust kasvada loomulikus rütmis, kogeda rõõmu õppimisest ja kasvatada oma potentsiaali. 

Oleme rääkinud paljude Elva valla lastevanematega ning näeme selget huvi ja vajadust Montessori lasteaia ja kooli järele. Ei lasteaiarühm ega kooli klassid pea toimima eraldiseisvalt praegusest.
Montessori pedagoogikat saab väga edukalt rakendada ka sama katuse all paralleelselt tegutseva klassikomplekti näol. Seda teed on mindud näiteks Tartu Forseliuse Koolis, kus 2024. aasta sügisest alustas Montessori õpetusel tegutsev kooliklass 1.-3. klassi õpilastele. 

Kõik see on rakendatav ka Elvas. Vaja on vaid KOVi poolset avatust ja kaasamõtlemist. Montessori pedagoogikast huvitatud lasteaiaõpetajad töötavad juba praegu ka Elva lasteaedades. Kindlasti leidub ka kooliõpetajate hulgas neid, kes on rõõmuga valmis end pühendama aastasele täiendõppele, et asuda juhendama Montessori pedagoogikal põhinevaid klasse. 

Elva väärib mitmekesist haridusmaastikku – sellist, mis ei välista ega konkureeri, vaid täiendab olemasolevat.  

KÄTRIN KARU-LAVITS
PRIIT LAVITS

HARIDUSINNOVAATORID