ELVA MAAVARAD ON OTSAKORRAL
Elva valla rahaline seis ei võimalda lähiaastatel vallaelanike heaks eriti midagi ehitada. Kuidas on vald sellisesse seisu jõudnud ning kuidas olukorda parandada, analüüsib ettevõtja Fred Koppel (Isamaa fraktsioon).
Hiljuti kuulasin majandus-podcast’i, milles öeldi, et iga riigi suurimaks maavaraks on selle laenu võtmise ja teenindamise võimekus. Just see olevat 21. sajandi maailmas riikliku rikkuse allikas number üks, jättes tahaplaanile kõik varasemalt olulised maavarad.
Kuna volikogu liikmena olen hästi kursis, et Elva netovõlakoormus on viimastel aastatel jõudnud hüpetega rahandusministeeriumi poolt lubatud ülempiiri lähedale, püüdsin seda võrdlust kohaldada Elva vallale kui omavalitsuse majandusüksusele. Elva mureks pole mitte vaid võlakoormuse suur tase, mis on maksimumpiiri lähedale jõudnud, vaid lisaprobleem on see, et küsimärgi all on võimekus seda olemasolevat laenugi teenindada. Laenu teenindamiseks vajalik 2 ja enam miljonit eurot aastas (intressid+põhiosad) on juba väga keeruline, kui mitte võimatu leida. Püsikuludest ei jää lihtsalt piisavalt üle. Seetõttu on püütud eelarvete koostamisel põhiosa makseid edasi lükata.
Kui aastal 2021 olime maksumaksjatena võlgu ligi 11 miljonit eurot, siis kolm aastat hiljem on see liikunud 15 miljoni euro suunas. Sealjuures lubab riik Elva jaoks maksimaalselt ca 16-17 miljoni eurost laenukoormat. Kas oleme siis saanud selle kolme aastaga ujula või staadioni või kasvõi korras teed? – Ei ole ju! Investeeringud on tehtud peamiselt vaid hädavajalikesse parendustessse ja seda pea eranditult laenurahast.
Miks ei ole vallal raha?
Elva vallaeelarve põhitegevuse tulem kulub mujale – süsteemi töös hoidmisele. Kiirenenud on laenude võtmine eriti viimase vallavalitsuse ajal. Paljud omavalitsused on raskes olukorras, kuid Elva siiski ühes kehvemate hulgas. Alati võib öelda, et kriis on kriisi otsas või et ühelgi omavalitsusel polegi raha, kuid see on pooltõde. Maksutulud kasvavad mühinal, inflatsioon kergendab laenude tagasimaksmist, euribori tõusuga kaasnev kulu on vaid osa matemaatikast jne. Elva kehva finantsolukorra põhjustajaks ei ole Ukraina sõda, töötute arv, covid ega inflatsioon. Probleemiks on liigselt suur palgaliste arv.
18 miljonit aastas kulub masinavärgi nimega Elva vald tööjõukuludeks, ning palgad on sellest olenemata väikesed. Tööjõukuludele lisandub miljoneid hoonete ja rajatiste ülalpidamiseks. Suurimaks probleemiks on suur palgaliste arv: koos kõigi allasutustega 766 inimest. Tööjõukulud moodustavad pea 66% põhitegevuse eelarvest. See määr pole kunagi olnud nõnda suur. Näiteks 3 aastat tagasi oli see ligikaudu 59%.
Valla rahanduse jätkusuutmatusele viitab ka rahandusministeeriumi portaal minuomavalitsus.ee. 2023. aasta andmete põhjal on Elva koondhinne 2.29 läbi aegade madalaim. Elva finantsolukorra indeks peegeldab, et oleme finantsseisult 10 kõige kehvemas seisus oleva Eesti omavalitsuse seas.
Ametnike arvukus ei ole ainus murekoht. Elva valla selle aasta suurimaks investeeringuobjektiks on vallamaja remont. Üle miljoni euro maksma minev raekojahoone renoveerimine on küsitava vajalikkusega. Kas tasub panna viimane kühvlitäis nappidest rahavarudest just administratiivhoone remondiks? Börsil tavatsevad näiteks öelda, et kui ettevõte asub uut peahoonet ehitama, on investoril viimane aeg selle aktsiad maha müüa.
Vallavalitsuse hoone renoveerimine sellises finantsolukorras näitab kahjuks ilmekalt, kui palju omavalitsuse eelarve on kaldu töötajate, mitte maksumaksjate huvide poole. Oleks ju samas suurusjärgus investeeringuks näiteks linnastaadioni renoveerimine, mida lähiaastatel käegakatsutavalt näha pole.
Mida teha olukorra parandamiseks?
Olenemata väga tublidest keskmist palka teenivatest maksumaksjatest, on kehva finantsolukorra peamine põhjus liiga suur valla palgal olevate töötajate arv, mis omakorda tingib vajaduse ka administratiivhoonete tabeks laenu võtta. Suurest töötajate arvust tulenevalt on valla põhitegevuse tulem kesine ning laenude teenindamine küsimärgi all.
Kolme aastaga oluliselt halvenenud finantsseisust saab prognoosida, et võimekust vallaelanike heaks midagi uut ehitada lähiaastatel ei olegi. Ainus lahendus on jõuliselt kärpida töökohtade arvu. Kas me vajame nelja (viite) vallavalitsuse liiget, arvukalt volikogu liikmeid, osakonnajuhatajaid, raamatupidajaid, arendus- ja kommunikatsioonijuhte, kui hapnik laenuressursi näol on ammendatud ning pidulikult linte läbi lõigata ei saa?
Elva “maavarad” on otsakorral ja seda peamiselt liiga suurte valitsemiskulude tõttu. Siiski on laenuvõime ja investeerimisvõimekus “taastuvad maavarad”. Et omavalitsuse finantsvõimekus tulevikus paraneks ja maksumaksjate elukeskkonda parandavaid investeeringuid ka tulevikus teha saaks, peab süsteemi kärpima kohe ja otsustavalt. 1,2 miljoni eest vallamaja renoveerida on täielik nonsenss.