PIKALT PLAANITUD REKU JÕESADAMA EHITUS ON ALGAMAS 

Kolmandik Emajõest voolab läbi Elva valla, kuid seni pole selles jõeosas ühtki jõesadamat. Rekule on sadama rajamist aga pikalt plaanitud ning nüüd on Tartumaa Arendusseltsi toetuse näol olemas ka rahastus selle rajamiseks. Loodame, et aastaks 2026 täitub paljude Emajõel liiklejate unistus ning jõgi saab juurde uue sadama! 

Endisel Puhja vallavanemal Vahur Jaakmal (Isamaa) on põhjust rõõmu tunda, sest ligi 10 aastat vana idee on ellujõudmisele lähemal kui kunagi varem. Reku on tema sõnul Võrtsjärve ja Tartus Rebase Sadama vahel ainuke koht Emajõel, kust on jõele normaalne juurdepääs ning mis on juba oma asukoha poolest väga sobilik jõesadamaks. Tegemist on ajaloolise parvekohaga, kust veel 1980ndate alguses pääses parvega üle jõe. Praegu on jõe ääres toimetatud suuresti kodanikualgatuse korras – seal on kaks slippi ja akvatoorium. Koht on Jaakma sõnul jõel käijate hulgas väga populaarne: „Olen seal loendanud korraga 40-50 autot. Reku jõesadama osas on olemas täiesti praktiline vajadus, kuna ümberringi on Alam-Pedja looduskaitseala ehk kümnete kilomeetrite kaupa sellist ala, kus suur osa aastast ei tohi looduskaitseliste piirangute tõttu randuda ega jalgsi liikuda.“ 

Jaakma meenutab Reku sadama rajamislugu kui peamiselt kohaliku kogukonna huvist lähtunud toimetamist. „Eestis hakkas 2010ndate alguses plahvatuslikult kasvama paatide arv ja tekkis vajadus sellise sadama järele,“ sõnab ta. „Teiselt poolt olime 2015-2016 Puhja valla arenguga juba nii kaugel, et saime hakata mõtlema sadama ehitusele.“ 

Käiku läheb Puhja valla aegne plaan 

Toona sai tehtud sadama projekt, kinnitatud detailplaneering ning kogu asi jäi ootele rahastuse leidmise taha. Plaanis oli rajada paadikohad ca 50le veesõidukile, sadamataristu, sadamahoone ja tankla. „Kui Puhja vallas Reku jõesadama arendamine teemaks oli, siis tegime rahvakoosolekuid ja arutasime põhjalikult läbi, mis sinna tulla võiks. Mul on väga hea meel, et sadamaidee ei ole kuskil kabinetivaikuses sündinud, vaid luust ja lihast paadi- ja kalameestega paika pandud,“ sõnab Jaakma. Tema sõnul jälgib praegune ehituskava suurtes piirides olemasolevat plaani ja muudetud on ehk ainult detaile, näiteks plaanitakse rajada tanklavalmidus.  

Sadama rajamine on jagatud kahte etappi. Esimeses etapis ehitatakse detailplaneeringu järgi välja vajalik taristu ehk sadama akvatoorium veesõidukite hoidmiseks, sildumisrajatised, paadisillad ja sadama tehnorajatised, tankimisala ning parkla.  

Tulevikus on võimalik ala II etapis välja ehitada sadamat teenindavad hooned. Ajakava näeb ette ehitust järgmisel aastal ning sadamaala peaks valmima aastal 2026. Projekti maksumus selgub hangete tulemusena. Ehituse eeldatavaks kogumaksumuseks on 1,028 miljonit eurot. Riigi Tugiteenuste Keskuse toetus on 758 624 eurot ning ülejäänu katab Elva vallaeelarve. Omafinantseering jääb eelarvestrateegiaga kavandatud suurusjärku. Seega ei kaasne projektiga rahalisi väljaminekuid, millega vald ei oleks juba arvestanud oma pikaajalises finantsplaanis. 

Jaakma sõnul ei ole Reku jõesadama arendusest pärast valdade ühinemist tükk aega midagi kuulda olnud ja kohta juba praegu kasutavad inimesed on ilmselt juba lootuse kaotanud. „Aga rahvast käib seal ikka palju lähedalt ja kaugelt, näiteks lätlaste seas on see paik väga populaarne. Olen täiesti kindel, et Reku jõesadam ei jää tühjaks ja vallal ei teki ka mingeid probleeme paadikohtadele rentnike leidmisega,“ ütleb Jaakma. „See on väga kasulik infrastruktuuriobjekt, mis täidab suure tühimiku – kui vallas on olemas selline ilus suur jõgi, siis võiks olla jõele ka ligipääs ja vastavad teenused.“ 

Kas sadama rajamine on nüüd siis täiesti kindel ja jõel liikujad võivad asja peale lootma jääda? „Rahastus on olemas, läbirääkimised sadamaala kõrval asuva kinnistu omanikuga lõppesid edukalt ja maad saadi veidi juurde. Jah, ma usun küll, et nüüd enam tagasiteed ei ole,“ lisab Jaakma. 

Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi võrgustiku ja veetee arendamine 

Projektipartnerid: Tartumaa Omavalitsuste Liit (juhtparner) ja 9 partnerit, sh Elva vald. 

Projekti eesmärk: Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi (VEP) veetee ja võrgustiku arendamine, mille raames ühendatakse piirkonna kogukonnad, arendusorganisatsioonid, kohalikud omavalitsused, kodanikuühendused ja piirkonna teenuseid pakkuvad ettevõtjad. 

Sihtrühmad: Emajõel puhkavad aktiivsed veematkajad, harrastuskalamehed, piirkonna ettevõtjad/teenusepakkujad, Emajõe piirkonna kallasala lähistel elavad elanikud ja kogukond, kogukonna ühendused/organisatsioonid ja veekogudega piirnevad kohalikud omavalitsused. 

Investeeringud: 

• Jõesuu randumisala taristu arendamine: slipi manööverdusala, laudtee ja ujuvkai ehitamine; olemasolevate teede ja platside katte uuendamine; liikluskorraldusvahendite soetamine. 

• Reku sadamaala teenustaristu arendamine:  I etapi ehituslik projekteerimine;  akvatooriumi rajamine koos ujuvate paadisildadega (2tk);  randumisalade rajamine (3 tk);  parkla, sh karavanidele, karavanide purgimisala;  pilsivee loovutamise koht; ala valgustus, vee-, kanalisatsiooni- ning elektrisüsteem rajamine, alajaama ringi tõstmine;  tuletõrje veevõtukoht;  konteineris tualetid; vanade slippide lammutus ning uute ehitus (15m ja 30m);  planeeringuala pinnase tõstmine. 

• Võrtsjärve Paadikoja rajamine Ulgele: ehitatakse 300 m2 ehitusaluse pinnaga paadikuur, milles on planeeritud köetav töökoda koos teisel korrusel asuvate olmeruumidega ning mitteköetav kuur. 

• Luunja sadamakoja arendamine: Sepikoja hoone välisfassaadi korrastamine, katuse ja vahelae rekonstrueerimine ning teise korruse väljaehitamine, sh seminariruum, sadamakapteni administratsioon/ koosolekuteruum, hoone teenindamiseks vajalikud abiruumid. 

• Oiu sadamaala edasiarendus:  250 jm matkaraja pikenduse ehitamine olemasolevale rajale; sadamasse 80 jm ujuvkai rajamine paatide vastuvõtuks.  

• Võrgustiku päästeteenuse/jõevahi pakkumiseks päästekaatri soetamine: täiskomplektse täispuhutava RIB tüüpi päästepaadi soetamine. 

Projekti elluviimise periood: juuli 2023 – august 2026 

Projekti eelarve: 2 671 049,52 eurot, kaasrahastab Euroopa Liit.