Geil Siim: rajame Elvasse Eesti eliitbasseini!

Õpetaja ja ujumistreener Geil Siim (Isamaa) peab väga oluliseks Elva vallas sportimistingimuste parandamist: “Siit on pärit palju olümpiasportlasi, kuid selle trendi jätkumiseks on hädavajalik ujula ehitus, staadioni korda tegemine ja kergliiklusteede võrgustiku rajamine”, leiab Geil Siim, Elva gümnaasiumi õpetaja ja ujumise ning triatloni treener.

Kuidas hindate õpetaja ja treenerina noorte praeguseid tegutsemisvõimalusi Elva vallas?

Elva on olümpiasportlaste kontsentratsioonilt elanike arvu kohta ilmselt Eestis esirinnas. Looduslikult on siin tõesti ühed parimad võimalused sportlaseks kasvamisel ning uus spordihoone annab meie valla noortele palju uusi võimalusi juurde. Paraku on ka vajakajäämisi.

“Elva valla inimesed on kaua unistanud ujulast ja see on ka põhjus, miks otsustasin kandideerida. Olen ilmselt hetkel Elvas selles valdkonnas kõige kompetentsem nõuandja. Elva vald vajab ujulat ja selle ehitustöödega spordihoone lisana tuleb alustada viivitamatult.”

Ideaalsest spordivallast lahutavad lisaks ujula puudumisele meid veel ka ajast ja arust staadionid, mis tuleks kaasajastada. Turvaliseks sportimiseks vajame ka kergliiklusteede võrgustikku ning meie suusatajad, ratturid ja tervisesportlased vajaksid ka ühte korralikku asfalteeritud rullirada. Tänapäeval on väikeste lastega rattatrenni maanteel väga ohtlik teha. Triatloni treenerina olen selle pärast väga palju muret tundnud.

Miks on Elval vaja justnimelt nn korralikku ujulat, mitte mingit säästuvarianti?

Esiteks on Eestis on vähe rahvusvahelistele võistlusnõuetele vastavaid basseine. Eesti Ujumisliit on väga huvitatud Elva vallaga koostööst, et just siia rajatakse meie eliitbassein.
Ka vajame suure vallana korralikku 10-rajalist basseini ning lisaks lastebasseini, et kõik ära mahuksid ja ei tekiks ülerahvastatust. Tartu basseinides on kahjuks praegu treening-gruppidel veeaeg vägagi piiratud ja kõik soovijad treeningutele ei pääse.

Samuti on meil Eestis palju häid näiteid majanduslikult hästitoimivatest basseinidest. Hirm, et bassein jääb tühjaks ja koormab hooldekuludega valla eelarvet, on põhjendamatu, sest Tartumaal väljaspool Tartu linna on vaid üks bassein ja see on väike 15-meetrine basseinike Kõrveküla lasteaias. Me ei vaja säästuvanni, mida plaanib praegune vallavalitsus, vaid korralikku basseinikompleksi, mis tõmbab ligi inimesi mujalt Eestist ning välisriikidest.

Ujumisoskus on elutähtis oskus. Meie vallas on palju veekogusid, mis pakuvad suviti võimalust veemõnude nautimiseks, kuid paraku on Eestis olukord, kus inimesed hindavad oma ujumisoskust üle. Tegelikkuses kohustuslik kooliujumine pole enamusele piisav, et omandada ujumisoskus, mis tagab turvalisuse looduslikes veekogudes ujumiseks.

Unistan, et saaksin teha treeneritööd oma kodulinnas. Praegu teen seda olude tahtel Tartus, kus mul on kaks spordirühma. Neis treenivad Eesti omaealiste paremikku kuuluvad ujujad ja triatleedid. Kuid nad võiksid treenida Elvas!

Elva valla kooliujumise kohuslased käivad praegu kõik Tartu ujulatesse, mis tekitab omavalitsusele rahalist kulu ning lastele/õpetajatele lisaks veel ka ajakulu. Spordihoone ja kooliga ühenduses ujula parandaks oluliselt Elva valla kogukonna laste tingimusi nii õppekavajärgse kohustusliku kooliujumise läbiviimiseks kui ka ujumistreeningute ja ujumise algõppe korraldamiseks kõikidele vanustele.

Ujulast räägitakse palju kooliõpilaste kontekstis, kuid tegelikult oleks seda ju vaja kõigile vallaelanikele?

Kindlasti! Meil kasvab hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste arv. Kaasava hariduse põhimõttel saavad põhikoolis jätkuvalt hariduse ka HEV õpilased, kelle seas on ka neid, kelle iseseisev liikumisvõime on piiratud või kellele oleks ujumistund sobiv alternatiiv kehalise kasvatuse tunni raames (kohandused arvestades konkreetse õpilase eripära jms). Taastusravina on ujumine parim teraapia igas vanuses inimestele.

Lisaks tavapärastele ujumistreeningutele ning algõppetundidele annab ujula võimaluse ka vesivõimlemistundide ning veeteraapia läbiviimiseks kõikidele inimestele. Teiste spordialade harrastajatele on ujumine kõige paremaks lisatreeninguks, seda eelkõige ettevalmistusfaasis ning taastumiseks.

Lisaks sportimisvõimaluste loomisele on ujula olemasolul ka oluline roll terviseedenduses. Hea on, kui saab seda võimalust pakkuda oma kodu lähedal. Eriti hindavad seda eakad, keda elab Elva vallas palju.

Kui osutuksite valituks, siis millised oleks teie arvates kõige põletavamad teemad, mida ette võtta?

Ujula ehitamine, staadionite kaasajastamine, kergliiklusteede võrgustiku loomine, et Elva valla elanikud saaksid liikuda turvaliselt mootorsõidukeid kasutamata. Inimese lihased on loodud liikumiseks!

Sina oled see, kes lõpuks otsustab!

Kui oled päri, et Elva on väärt korralikku rahvusvahelistele standarditele vastavat ujula, vali 17. oktoobri hääletamisel Geil Siim!

NB!

Valimisnädal algab juba esmaspäeval, 11. oktoobril. See koosneb kuuest eelhääletamise päevast ning lõpeb pühapäevasel valimispäeval, 17. oktoobril. Eelhääletamise ajal on võimalik hääletada ka elektrooniliselt.

Kes on Geil Siim?

Geil kolis Elvasse elama 15-aastaselt ning tema kodu on siin olnud juba 28 aastat. Siin on kasvanud tema kolm last, keda Geil nimetab oma suurimaks varanduseks. Lapsena unistas Geil loomaarstiks saamisest, kuid elu läks nii, et temast sai hoopiski õpetaja. Ta töötab alates 2006. aastast Elva Gümnaasiumis loodusainete õpetajana. Selle aja jooksul on ta omandanud ka oma teise magistrikraadi gümnaasiumi füüsikaõpetajana ning läbinud Tartu Ülikoolis 2-aastase täiendkursuse põhikooli matemaatika õpetajana.

Lisaks teeb Geil ka treeneritööd: ta on 12 aastat andnud trenne, tal on V taseme treeneri kutse nii ujumises kui ka triatlonis. „Oma tööd teen suure pühendumusega ja minu jaoks on oluline, et nendes ametites saan ka ise iga päev targemaks. Õpetades õpib inimene kõige paremini. Töö noortega pakub palju häid emotsioone ja vahel tunnen, et olen ise ka veel 18-aastane,“ sõnab ta.